Laupäeva hommikul ühendavad Eesti, Läti ja Leedu end lahti Venemaa elektrivõrgust ning pühapäeva pärastlõunal ühendatakse kolme riigi elektrivõrgud Euroopa sünkroonalaga.

Pärast lahtiühendamist ja enne Euroopaga ühendamist on kolm Balti riiki nii-öelda saartalitlusel, mis tähendab, et ise tuleb tagada võrgusagedus, mille nimiväärtus on 50 hertsi. Et sageduse tagamiseks oleks piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, käivitus sel nädalal Baltimaades esimest korda sagedusreservide turg.

Süsteemihaldurist Eleringist öeldi reedel ERR-ile, et laupäevaks on Balti süsteemihalduritel kõik vajalikud reservid olemas.

Sagedusreservide veebikülje järgi on Balti süsteemihaldurid laupäevaks hankinud reguleerimisvõimet (FCR) kokku 141 megavatti ja käsitsi aktiveeritavat sageduse taastamise reservi (mFRR) 738 megavatti (ülespoole) ja 495 megavatti (allapoole).

Eesti Energial on pea kogu tootmisvõimsus töökorras

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et nende juhitavad elektritootmisvõimsused on praegu peaaegu kõik töökorras ning reedese seisuga on nende netottomisvõimsus 1182 megavatti. Eesti elektrijaam annab sellest 740 megavatti, Balti elektrijaam 165, Auvere elektrijaam 260 ja Enefit-280 tehas 17 megavatti. Lisaks on Enefit Greenil Iru koostootmisjaam võimsusega 17 megavatti. 

"Hetkel on kõik jaamad täismahus töövalmis, väljaarvatud Balti Elektrijaam, mis töötab vaid ühe katlaga ehk kuni poole koormusega," ütles energiakontserni kommunikatsioonijuht Mattias Kaiv.

Põlevkivist elektrit tootvatel jaamadel pole süsinikuheite kvoodi tõttu tavaolukorras kerge turule pääseda. Kvoodi eest makstav raha moodustab julgelt üle poole põlevkivielektri lõpp- ehk turuhinnast. Kvoodi hind Euroopa kvooditurul on jaanuarist saadik olnud tõusutrendis, mille üheks põhjuseks on spekuleerijad või, nagu Eesti Energia neid nimetada soovib, kauplejad, kes on odavama hinna ajal kvoote kokku ostnud ning tahavad neid hinna tõustes maha müüa.

Näiteks reedel pääsesis eelpool nimetatud tootmisvõimsustest turule ehk tootsid elektrit Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ja Eesti elektrijaama 8. plokk.

Laupäeval pääsevad turule Eesti elektrijaama 8. plokk, Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ning Enefit-280 tehas, ütles Kaiv.

Kui aga tekib erakorraline olukord, saab ka parajasti mittetöötavad plokid operatiivselt käivitada, lisas ta. "Nädalavahetusel töötavad need plokid, mis pääsevad turule. Valmisolek on ka teiste plokkide käivitamiseks, kui selleks vajadus peaks tekkima," lausus Kaiv.

Lahtiühendamine Venemaa juhitud võrgust toimub laupäeva hommikul. See algab Leedust ja lõpeb Eestis. Seejärel läbivad Balti riigid nädalavahetuse jooksul ühise saartalitluskatse, mille käigus viiakse läbi sageduse ja pingega seotud testid. Testide eesmärk on hinnata Balti riikide protseduurilisi ja tehnilisi meetmeid sageduse hoidmisel ja võimekust iseseisvalt hakkama saada.

Pühapäeva pärastlõunal ühendatakse Balti riigid Euroopa sünkroonalaga.

Eleringi teatel on elektrisüsteemi tugevdamiseks on Balti riikide peale kokku investeeritud 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti on tulnud Euroopa kaasrahastusest. Rajatud on 1400 kilomeetrit kõrgepingeliine, seitse uut alajaama ning üle 40 alajaama on rekonstrueeritud, lisaks ehitatud kolme riiki kuus sünkroonkompensaatorit ning kolm on ehitamisel. Eestis on sünkroonkompensaatoreid kolm.