Telia on olnud sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtja alates aastast 2017, kuid esmaspäeval teatas TTJA, et rakendab ettevõttele uued sideturu otsused ja kohustused, et aidata nende turgude konkurentsi edendada.

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan ütles, et otsuste kavandamisel ja kohustuste uuendamisel kuulas amet ära turuosalised ja saavutas kõikide huvide vahel hea tasakaalu.

"Uued sideturu otsused ja neis rakenduvad kohustused on varasemaga võrreldes oluliselt mahukamad. Oleme lisanud täiendavaid kohustusi, võttes arvesse tehnoloogia arengut, eelkõige asjaolu, et sidetorudesse paigaldatavate kaablite läbimõõdud vähenevad, kuna valdavaks on saanud vaskkaabli asemel valguskaabel," lausus Gailan.

Lisaks on Telial kohustus anda teistele sideettevõtetele juurdepääs oma valguskaablil põhinevale internetivõrgule madalama konkurentsiga piirkondades.

TTJA tegi enne otsuse langetamist põhjaliku turuanalüüsi. Gailani sõnul näitab praegune konkurentsiolukord kaabelinterneti turul, et 52 protsenti aadressideni jõuab Eestis kahe või kolme erineva kaabelinterneti pakkuja võrk.

"Lisaks tekib üha enam juurde piirkondi, kus on olemas riigiabi toel ehitatud valguskaablivõrk. Aadresse, kus on olemas vaid üks kaablivõrk, on üksnes 25 protsenti. Madala konkurentsiga piirkondades, kus asub Telia valguskaablivõrk, saavad teised sideettevõtted seda rentida oma teenuste pakkumiseks," märkis Gailan.

Uute kohustuste eesmärgiks on suurendada ka Telia sidetrassi halduse läbipaistvust teistele sideettevõtetele, et nad saaksid kiiresti ja lihtsalt tutvuda Telia sidekanalisatsiooni taristu asukoha ja selles oleva vaba mahuga.

Telia peab vaatama üle ja kaasajastama sidetorude paigalduskohtade arvestuse, lihtsustama paigalduskohtade taastamiseks vajaliku remondi korraldamist ning pakkuma internetiühenduse kliendiliinile lisaks füüsiliselt eraldatud juurdepääsule ka virtuaalselt eraldatud juurdepääsu.

TTJA teatel kohustub Telia seega lubama lisaks oma ulatuslikule sidekanalisatsioonile lubama teiste sideettevõtete juurdepääsu ka sidepostidele ja alla 50-millimeetristele torudele, sealhulgas multitorudele.

Suurendamaks sidetorudes paigalduskohtade mahte, peab Telia kaasajastama sidetorude paigalduskohtade mahtude arvestust ja vähendama tehnilist reservi. See tagab teistele ettevõtetele rohkem vaba mahtu.

Juhul kui sidekanalisatsiooni lõigus puudub kaabli paigaldamiseks vaba maht, peab Telia pakkuma juurdepääsu oma sidekaablile. Võrgu kaartidel peab Telia andma teistele detailsema info oma sidetaristu paiknemisest ja vabast mahust.

Telia peab lihtsustama ja kiirendama sidetorudes teiste poolt taotletud paigalduskoha taastamise remonti ning lubama madala konkurentsiga piirkondades valguskaablivõrgu baasil keskset juurdepääsu tarbijani.

Ka peab ettevõte lubama kohalikku juurdepääsu ka virtuaalselt eraldatud kliendiliinile, seni puudutas see kohustus vaid füüsiliselt eraldatud kliendiliini.

Telial tuleb korra aastas esitada TTJA-le aruanne, kuidas on tagatud, et Telia hulgi- ja jaemüügi üksused ei jaga omavahel tundlikku teavet konkurentide tegevuse kohta ehk tagama sisemise eraldamise. Samuti peab ettevõte koostama juurdepääsuteenuste näidispakkumise ning seda regulaarselt uuendama lähtuvalt oma sisemiste teenuste tulemusnäitajatest, näiteks juurdepääsu andmise kiirus ja tähtajad.

Telial tuleb teha uutele pakutavatele internetiühenduste pakettidele tehnilise jäljendatavuse test, mis aitab kindlustada, et ettevõtte võrgule juurdepääsu teenused võimaldavad teistel sideettevõtjatel tehniliselt konkureerida vastava uue Telia paketiga.

Ühtlasi peab Telia jätkama praeguse ajaloolistel kuludel põhineva juurdepääsu hinnaregulatsiooniga, kuid TTJA kaalub üleminekut uutele hinnaarvestuse metoodikatele, näiteks BU LRIC+ ja majandusliku jäljendatavuse test, mida nimetatakse ka jaehind-miinus metoodikaks.

Telia: uued kohustused suurendavad kulusid

Telia Eesti tegevjuhi kohusetäitja Andre Visse ütles ERR-ile, et Telia jaoks toovad uued kohustused kaasa täiendava koormuse ja kulud.

"Samas on uuendused nõuetes arusaadavad, kuna nõuete kehtestamisel on TTJA lähtunud Euroopa regulatsioonist, mis on vahepeal muutunud," tõdes Visse ja märkis, et uuendatud nõuded jõustuvad järk-järgult.

Kuna Telia on tunnistatud Eestis märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on see Visse hinnangul ootuspärane, et regulaator teatava regulaarsusega sideturgu puudutavaid otsuseid üle vaatab ja uuendab.

"Telia on omalt poolt seni kõiki regulatsioonidest tulenevaid nõudeid ja kohustusi vastutustundlikult täitnud ning teeme seda ka edaspidi. Lisaks on positiivne, et TTJA-ga on toimunud pidev ja avatud dialoog nendel teemadel," ütles Visse.

Ta lisas, et ka TTJA avaldatud andmed näitavad, et kohalikul sideturul on konkurents tagatud ning lisaks pakuvad kaabelinternetile konkurentsi ka niinimetatud üle õhu koduinterneti lahendused, mida pakutakse mobiilsidevõrkude kaudu.

Mõne nädala eest tekitas Telia ühiskonnas laialdast pahameelt, kui liitis kampaania käigus kliendid vaikimisi kiiremale ja kallimale internetipaketile ja teenusest loobumiseks pidid inimesed ise telekomiettevõttega ühendust võtma. Toona leidis TTJA, et niisugune kampaania riivab tarbijate õigusi. Ühtlasi kergitas Telia ka mobiilipakettide hindu.

TTJA-l on Eesti sideregulaatorina kohustus kooskõlas EL-i õigusega sideturgusid reguleerida, et tagada sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.

Konkurendid tervitavad muutusi

Elisa juhi Andrus Hiiepuu sõnul oli ammu aeg juba kaheksa aastat kehtinud korda muuta.

"Üks on juurdepääs kaablikanalisatsioonile, mis on siiamaani olnud äärmiselt puudulik. Teine on läbipaistvus ehk kõik see maa ja maa-alune infrastruktuur, mis seal tegelikult toimub, kuhu saab üldse ligi. /.../ Mida rohkem on valikuid, seda rohkem on konkurentsi ja lõpuks tarbijad kindlasti võidavad sellest," ütles Hiiepuu.

Tele2 juhi Margus Nõlvaku sõnul peaksid turuosalised saama peatselt võimaluse ise näha, kui palju torudes vaba mahtu on. Kuid Tele2 ootab ka Telia kaablite rentimise hinna odavamaks muutumist.

"Järelevalveamet on lubanud ja võtnud kohustuseks, et ta muudab hulgihindade arvutuse meetodit. Täna see on kulupõhine meetod ja seal on nad öelnud, et nad lähevad üle "jaehind miinus" meetodile. Ootame seda väga," rääkis Nõlvak.