Justiits- ja digiministeerium teatas jaanuaris, et plaanib teha mobiilioperaatori vahetamise senisega võrreldes kiiremaks, et vähendada letialuseid pakkumisi. Siis teatas ministeerium, et numbri viimine teise operaatori juurde peaks edaspidi võtma vaid 15 minutit.

Aprillis selgus aga, et see plaan ei teostu ning uuendatud eelnõu võimaldab numbri üle viia ühe tööpäevaga. Selle põhjenduseks toodi laialt levinud petuskeemid ja laiemalt inimeste turvalisusega seotud küsimused.

Kolmapäeval saatis Tele2 aga ministeeriumile kirja, milles kritiseerib eelnõus tehtud muudatusi.

"Kurb on tõdeda, et võrreldes 2026. aasta alguses jagatud eelnõuga on käesoleva eelnõuga astutud samm tagasi kaasaegse ning tarbijate huvidele vastava numbri teisaldamise osas ning 15 minuti portimise asemel võib uues eelnõus kirjeldatud portimine venida ligemale poole nädala pikkuseks," leidis Tele2 juhatuse liige Taivo Kendla kirjas.

Näitena toob ta võimaliku juhtumi, kui klient soovib numbrit vahetada peale kella 17 reedel. Kuna eelnõus kasutatakse läbivalt töötundi, siis hakatakse numbri ülekandmisega tegelema alles esmaspäeva hommikul ning uues ettevõttes aktiveeruks number alles teisipäeva öösel kell 3.

Seega võiks nii numbrikandele kuluda kokku viis päeva.

Teised turuosalised rõhuvad ohutusele ning näevad probleemi mujal

Telia ühendusteenuste osakonna juht Evelin Neerot sõnas ERR-ile, et numbriliikuvus on toimiva konkurentsi loomulik osa ning Eesti sideturul juba praegu hästi toimiv praktika.

"Me ei ole põhimõtteliselt kiirema protsessi vastu, kuid leiame, et kliendile peaks jääma vähemalt mõistlik aeg oma otsuse kaalumiseks. Praktikas näeme sageli olukordi, kus väga kiire ülemineku puhul võivad kahe silma vahele jääda olemasolevad kohustused või teenusega seotud tingimused," selgitas Neerot.

Samas on Neeroti sõnul oluline kaalukauss ka turvalisus, sest telefoninumber on paljude inimeste jaoks seotud panganduse ja erinevate digiteenustega.

"Liigne kiirustamine võib suurendada eksimuste, segaduse või ka kuritarvitamise riski, eriti olukorras, kus küberpettused muutuvad järjest professionaalsemaks," ütles Neerot.

Ka Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann kinnitas ERR-ile, et Eestis on sideturul konkurents tihe ning tema sõnul ei ole klientide suurim mure olnud teenuspakkuja vahetamise kiirus, vaid pigem turvalisus.

"Petturid võivad kasutada väljapetetud Smart-ID või muid autentimisandmeid selleks, et viia telefoninumber teise operaatori juurde ning võtta üle inimese sõnumid, kõned ja kaheastmelise autentimisega seotud kontod," sõnas Ploomann ning lisas, et sellised skeemid on juba kasutusel.

Skeemi kriitilisus seisneb Ploomanni sõnul asjaolus, et ohver jääb ilma elutähtsast teenusest ning kui saab probleemile pihta, ei ole tal enam abi saamiseks vastavate asutustega kontakteeruda võimalik.

Peale ERR-i kommentaarisoovi saatis Elisa samuti justiitsministeeriumile kirja. Lisaks ülalmainitule toodi seal veel esile ebamõistlikult kiiret teenuspakkuja reageerimisaega ning võimalust, et agressiivsele turundusele allunud kliendile ei jää järelemõtlemiseks piisavalt aega.

Pakosta tahab kiirema muutmisega edasi liikuda

Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul ei toetanud siseministeerium kiiremat numbriliikuvust, sest see vajas nende hinnangul riskianalüüsi.

"Me kõik oleme seda meelt, et petturitele lisaaknaid ei tohi tekkida, ehkki operaatori vahetus ei anna petturile ju ühtegi PIN- ega PUK-koodi iseenesest juurde. Kindlasti on plaan liikuda ka 15 minutiga edasi," sõnas Pakosta ERR-ile.

Kui varasemas eelnõus piisas numbri ülekandmiseks kliendi soovist ja senise operaatori kinnitusest, siis nüüd peab ülemineku kinnitama ka vastuvõttev operaator, kel selleks samuti aega üks töötund.

"See on vajalik, et vältida olukordi, kus inimene võib olla langenud pettuse ohvriks ja numbri liikumise algatab hoopis pettur. Selle aja jooksul peaks vastuvõttev operaator ka oma klienti jõudma teavitada, et sa algatasid liikumise. Kui klient seda tegelikult ei teinud, siis ta saab protsessile pidurit tõmmata," selgitas Pakosta.