Politico: Euroopa riigid arutavad Läänemerel sõitvate Vene tankerite arestimist

Moskva hiilib varilaevastiku abil nafta hinnalaest mööda ning veebiväljaanne Politico kirjutab, et Euroopa riigid peavad nüüd kulisside taga kõnelusi, kuidas riigid saaksid Läänemerel sõitvaid Vene tankereid arestida.
Politico allikate teatel võidaks Venemaa varilaevastikku kuuluvad laevad arestida rahvusvahelise õigusega seotud keskkonnaalastel või piraatluse põhjustel. Politico nimetab oma allikatena valitsusametnikke ja EL-i diplomaate. Väljaande andmetel koostavad Euroopa riigid nüüd uusi õigusakte.
Kui see ettepanek ei leia toetust, võivad riigid tegutseda iseseisvalt. Riigid võivad kehtestada siis uusi seadusi, mis võimaldaks laevu arestida ka väljaspool territoriaalvett.
Riigid võivad siis nõuda, et Läänemerel sõitvad tankerid kasutaksid usaldusväärsete kindlustusfirmade teenust. Riigid nagu Eesti ja Soome saaksid siis kahtlased laevad vajadusel kinni pidada, teatas Politico.
Politicole andis intervjuu ka Eesti välisminister Margus Tsahkna. Ta tõi välja keskkonnaohud ja rünnakud Läänemere veealuse taristu vastu.
"Ligi 50 protsenti sanktsioneeritud kaubandusest (Vene nafta merevedu) käib Soome lahe kaudu. On keskkonnaohud, on rünnakud meie veealuse taristu vastu. Nüüd on küsimus, mida me saame nende laevadega teha? Me ei saa kogu merd blokeerida, kuid me saame rohkem kontrollida. Võimalusi on palju," rääkis Tsahkna.
Viimased kõnelused toovad välja, et Euroopas kasvab frustratsioon Vene varilaevastiku pärast, hindas Politico. Varilaevastikuga hoiab Venemaa kõrvale lääneriikide poolt kehtestatud hinnalaest, Venemaa toornafta jõuab maailmaturule ning Moskva saab jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas.
Venemaa varilaevastik tegutseb ka otse Euroopa nina all. Politico toob aga välja, et arestimisega seotud plaane pole kerge teoks teha. Ekspertide hinnangul on takistuseks Venemaa juriidiline kättemaks, suured finantskulud ja koormav logistika. Kõik see tähendab, et läbida tuleb globaalset laevaõigust puudutav juriidiline labürint.
"Me peame kooskõlastama, peame kokku leppima, kuidas me neid konventsioone rakendame," ütles Tsahkna.
G7 riikide grupp kehtestas 2022. aasta lõpus Vene nafta suhtes hinnalae, mille kohaselt ei tohi naftat müüa kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta. Hinnalae tingimused näevad ette, et lääne kindlustusseltsid saavad Venemaa nafta transportimist kindlustada juhul, kui seda müüakse hinnaga alla 60 dollari barrelist.
Hinnalae kehtestamise järel astus lavale aga varilaevastik ning paljudel Vene tankeritel puudub nüüd lääne kindlustus. Mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air tippjuht Isaac Levi ütles, et varilaevastik moodustab 17 protsenti kõigist maailma naftatankeritest ja varilaevastik veab nüüd üle 80 protsendi Vene toornaftast.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Politico









