Tänavu jaanuaris ütles NATO kriitilise veealuse infrastruktuuriga tegeleva merekeskuse direktor Niels Markussen, et NATO reageerimisvõimekusi veealusele sabotaažile alles arendatakse. Seda hoolimata võimalike veealuse infrastruktuuri rünnete arvu kasvust. NATO vastav turvameetmete keskus ei ole paraku veel täie hooga tööle asunud. Euroopa Komisjon esitas 21. veebruaril omapoolse plaani veealuste kaablite turvalisuse tagamiseks.

Hea seegi, vähemalt asi on otsustajate ja teostajate teadvusesse jõudnud. "Hõbekuuli" rünnete vastu ei ole, selles ollakse ühel meelel. Seni on teema julgeolekuradari vaateväljast liiga kaua väljas olnud. Praegu aga toimuvad veealuse infrastruktuuri vastased ründed regulaarselt.

Juba kümme aastat tagasi kirjutas Pentagoni endine kõrge esindaja Robert Martinez, et riigid investeerivad miljardeid küberturvalisuse tagamiseks, kuid on unustanud interneti füüsilise infrastruktuuri kaitse. Ehk siis tegemist ei ole mingi uue või ootamatu nähtusega. Lihtsalt senine rahvusvaheline seadusandlus, mis veealust infrastruktuuri puudutab, lähtus riikide mõistliku käitumise eeldusest, kuid mõistlikkusele lootmine on alati ebakindel tee.

Kui vaadata võimalikke rahvusvaheliste reeglite saboteerijaid, on pilt üsna selge. Need on Venemaa ja Hiina. Mõlemad on näidanud, et on suutelised võõraid kaableid ja muid veealuseid ühendusi katkestama.

Suurimaks sigatsejaks loetakse õigustatult Venemaad, seda nii kavatsuste kui võimete osas. Vene süvamere uuringute peadirektoraat (GUGI), on võimeline viima veealuseid operatsioone läbi kuni kuue kilomeetri sügavusel, tal on oma laevastik, millesse kuuluvad ka allveelaevad. Samuti veealused droonid, mis võivad merealust infrastruktuuri rünnata. Lisaks kasutatakse hulgaliselt ka tsiviilaluseid, et jälgi peita. Rahapuudust ei näi neil olevat.

Võib arvata, et seni nähtud kaablikatkestused on vaid algus. Üks uurimus, mis puudutas küll vaid Põhjamerd, vaatas läbi laevade liikumise nende automaatsete positsioneerimist näitavate transmitterite andmete alusel. Selgus, et viimase kümne aastaga on tuvastatud rohkem kui 200 Vene laeva, mis tegelesid kahtlase askeldamisega kriitilise merealuse infrastruktuuri lähistel.

Paljudel juhtudel olnud tegemist halbade ilmaolude ja muude teguritega, millega võiks nende ebaharilikku käitumist põhjendada. Seetõttu on midagi kindlalt väita raske. Omistamise ehk süüdlasele kindlalt näpuga näitamise probleem näiksegi olevat üks põhilisi.

Kui kindlaid fakte napib, jäävad arvamused ja võimalikud stsenaariumid. Näiteks Hiina puhul võib asi olla pisut lihtsam, kui piirduda Taiwani lähikonnaga. Paar aastat tagasi oli kõigi eelduste kohaselt just Hiina see, kes katkestas tahtlikult tsiviillaevade abil andmesidekaablid, mis ühendasid Taiwani eemaloleva Matsu saarega. Tänavu jaanuaris teatas aga Taiwan, et ilmselt oli just Hiina lipu all seilanud laev see, mis lõikas läbi Taiwanit USA läänerannikuga ühendava andmesidekaabli. Sarnane lugu oli hiljuti ka Taiwani meres.

Läänemere puhul on mitmed analüütikud imestanud, et mis huvi võis Hiinal olla siinsete kaablite katkestamiseks. Üldiselt leitaksegi, et keskset rolli mängisid siinsete juhtumite puhul Vene luure ja sõjaväelased. Moskva võis sundida kaptenit ankrut lohistama või meelitada teda rahaga. On ka võimalus, et Hiina luureaparaadi madalamad tasemed koordineerisid tegevust Vene kolleegidega ilma kõrgemate tasemete teadmata, lihtsalt vastastikuste teenete kontekstis.

Tasub märkida, et ega Läänemeri ja Taiwani ümbrus pole ainsad, kus kardetakse veealust askeldamist. Lisaks andmesidele on nüüd üha rohkem ka veealuseid elektrikaableid, seda eriti meretuuleparkide levides.

Põhjamere strateegiate kohaselt peaks sealkandis tuuleenergia kasutamise maht kasvama kuni 15 korda. Osa eksperte arvab, et tegelikult peaks keskenduma rahvusvahelistele sõlmpunktidele, nagu näiteks Suessi kanal ja Singapur, kust jookseb läbi suur hulk Euroopa ühendusi. Malaka väin on näiteks mitte ainult laevade liikumise pudelikael, vaid ka peamine kaablite kulgemise tee Euroopast Aasiasse.

NATO-s on jõutud otsusele luua Taskforce X ehk rakkerühm, mis keskendub võimalustele kasutada alles tekkivaid tehnoloogiaid, sealhulgas autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti mereoperatsioonides olukorrateadlikkuse kasvatamiseks sideühenduste lähistel, samuti veealuse kriitilise infrastruktuuri kaitsel.

Euroopa Liidus on see valdavalt Euroopa kaitseagentuuri ülesanne. Kavas on investeeringud uutesse veealustesse sensoritesse ja droonidesse, et jooksvalt toimuvast pilti omada. On räägitud ka eriti kaugele ulatuvatest lahendustest, nagu sensorkaablitest, mis seespool liigutavad infot, aga väliskestas omavad sensoreid kahtlase liikumise tuvastamiseks. Kuid see on kõik tulevikumuusika.

Britid ei looda ainult kollektiivsetele lahendustele ja mullu mais teatas nende merevägi uue laeva soetamisest, mis on kohandatud merealuseks sõjategevuseks. Proteuse nime kandval laeval on 120-tonnine kraana, maandumisdekk droonidele ja töödekk autonoomsete mehitamata allveesõidukite tarbeks. Lisaks on alus varustatud ka erinevate tuvastamissüsteemidega.

Ka Saksamaa on hakanud investeerima reaalajas olukorra jälgimise võimalustesse. Nende hulka kuuluvad nii statsionaarsed kui ka mobiilsed sensorid ja tehisintellektil põhinevad süsteemid anomaaliate tuvastamiseks vee all toimuvas. Ehk siis tegevus küll käib, kuid seadusandlus ei kipu järele jõudma. Seetõttu soovitatakse riikidel kehtestada võimaluste piires siseriiklikke seadusi veealuse infra kaitseks, kuni rahvusvaheline õigus peaks selleni kunagi jõudma.

Lõpetuseks tahaks meenutada, et veealune tegevus võib olla suuremate sündmuste ennustaja. Ja sellele võib lisanduda ka pealveetegevus. Vene luure hoiatas laevade õhkimise eest Balti merel ukrainlaste poolt. Harilikult viitavad taolised hoiatused venelaste endi plaanidele.

Viited lugemishuvilistele​

• From Russia's shadow fleet to China's maritime claims: The freedom of the seas is under threat - Atlantic Council
• Critical maritime infrastructure protection: What's the trouble? - ScienceDirect
• NATO establishes new Task Force X to counter underwater threats - Naval News
• The Underwater Battlefield: Protecting Submarine Critical Infrastructure - GPPi
• Securing Europe's Subsea Data Cables | Carnegie Endowment for International Peace
• NATO official warns of growing undersea threats, infrastructure vulnerabilities - ArcticToday
• The EU and NATO in pursuit of better deterrence: Baltic Sea sabotage prompts rethink of current practices