Poole aasta pärast tõuseb käibemaks seniselt 22 protsendilt 24-le. Jaemüüjate arvates võiks Eesti aga kaaluda käibemaksuerandit toiduainetele, nii nagu on enamikus Euroopa riikides.

"Soome tõstis sellest aastast käibemaksu 25,5 protsendi peale, aga toidule jäeti ikka kehtima 14 protsendile. Just sel põhjusel, et vaatamata et maksutõusud tarbijat löövad, siis toit on see, mida iga pere peaks saama osta mõistlikul hinnatasemel," ütles Rohtla.

Rohtla tõi näiteks, et kui köögiviljadele, liha- ja piimatoodetele hakkaks kehtima hoopis 13-protsendine käibemaks, siis see tähendaks riigile 40 miljonit eurot väiksemat lisatulu. Samas toetaks see Eesti tootjaid ja parandaks kõige raskemini hakkama saavate perede ostuvõimet.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul saaks aga kõige rohkem kasu hoopis jõukamad tarbijad ja jaemüüjad.

"Nad omandavad sisuliselt maksutulu ja kokkuvõttes toiduainete hind kas ei lange üldse või langeb selle võrra, et riik maksab sadu miljoneid oma eelarvest. Neid sadu miljoneid ei ole," lausus Ligi.

Ligi lisas, et see on igatpidi küüniline ettepanek, sest jaemüüjate kasumimarginaalid on kasvanud ja nüüd soovitakse raskes olukorras riigilt soodustusi. Rohtla sellega ei nõustu.

"Kaubandusettevõtete kasumimarginaalid Eestis on ühed väiksemad. Netokasumlikkus on läbi aastate kuskil kahe protsendi juures," märkis Rohtla.

Eesti toiduainete hinnatõus on olnud küll oluliselt kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kinnitusel pole need vahed selgitatavad maksumuudatustega. Väiksem maks ei pruugi kohe tähendada madalamat hinda.

"Kui ma ise olen vaadanud teiste riikide pealt, siis seal seda efekti on olnud näha, et on tulnud hinnad alla, aga meil on erinevaid kogemusi. Meil on kogemusi sellega, kus on mingit maksu Eestis muudetud, näiteks alkoholiaktsiise. Siis me oleme näinud seda, et see hinnamuutus ei ole ainult tingimata seotud aktsiisimuudatusega," rääkis Oja.

"Me oleme istunud koos nii ettevõtjatega kui ka kaubanduskettidega. Nad kõik omalt poolt on andnud märku, et juhul kui need muudatused käibemaksu osas tulevad, siis nendel tekib väga suur surve hindade alandamisele, et ei ole võimalik, et see hind väiksemaks ei muutu. Aga loomulikult need ongi need aspektid, mis tulebki läbi arutada, läbi analüüsida," lausus Hartman.

Hartmani sõnul ei tähenda toiduainete madalam käibemaks ilmtingimata tohutut riigieelarvelist kahju, sest inimesed kasutavad üle jäänud raha mujal.