Vastates küsimusele, kas tema positsioon rahandusministri toolil on kõikuma löönud, kuna tal on olnud teravusi nii oma erakonna liikmetega kui ka Eesti 200-ga, lükkas Ligi kahtlused tagasi.

"See rahandusminister ei ole tegelikult inimestega tülis. On ka erandeid, näiteks altvedamisi, mida ma ei suuda koalitsiooni sees andestada. Aga ei, ma ei ole tülis. Kui kuskilt dialoogist kistakse midagi pealkirjaks, nagu viimati Mart Juurega, siis see ei ole tüli. Me saame väga hästi läbi, lihtsalt tekivad ägedad sõnavahetused, juhul kui teine pool on hooletu. Mina hakkan vastu. Kui teine pool on sõnades hooletu, siis mina seda ei algata, aga ma pean vahel kaitsma Eesti riiki," rääkis Ligi.

Ligi ei nõustunud ka ajakirjaniku väitega, et ta on valitsuse murelaps.

"Ma ei arva, et ma olen murelaps. Igaüks võib ju hinnata, kas ma olen kuidagi ajas kehvaks jäänud, aga tegelikult ma tunnen, et olen kogu aeg paremaks ja targemaks läinud. Murelaps jah... kui ma oleksin hall hiireke, täidaksin korraldusi ja alluksin telefoniõigusele, siis ma oleksin mugavam. Aga Eesti riik on see, mida ma teenin, ja kui leitakse, et tähtis on hiirekesi ametisse panna, siis küll see aeg ka tuleb. Ega kannatage ära, väga palju ei ole jäänud," rääkis Ligi.

Valimistel Ligi pigem kandideerib

Kuigi Ligi nentis, et praegune ühiskondlik vimm kandub talle isiklikult tugevalt üle, kavatseb ta kevadistel valimistel pigem siiski meeskonna toetuseks osaleda.

"Ega see nüüd nii kindel ole, ma vaatan, kuhu erakond tüürib. Ega minu meeleolu ei ole kõige optimistlikum, aga see sõltub ikkagi sellest: kui erakond oma liini hoiab ega lähe populistlikuks kätte, siis küll ma ikka kandideerin. Aga ma ei looda seekord hääli tuua. On selge, et see meeskonna ebapopulaarsus kandub minule üle võib-olla rohkemgi, kui vaja oleks, kuigi ma olen olnud ka populaarsuse aegadel samadel positsioonidel, nii et ma ei loe ennast põhjuseks," selgitas Ligi.

"Ma pigem kandideerin, aga ma ei ütle seda nüüd sellise kirega. Ma lähen, sest pean oma meeskonda aitama ja kaitsma neid asju, mis on Eestis hästi tehtud. Isiklikult mul seda ju tõesti vaja ei ole, aga samas ma ei saa kuidagi öelda, et mul energia või teadmised oleksid kehvemaks läinud – pigem on teadmised igal juhul paremaks läinud," lisas Ligi.

Valmis omadega laupkokkupõrkesse minema

Suurim pingekoht on eelseisva riigieelarve kokkupanek, kus paljud poliitikud soovivad valimiste eel teha maksumaksja raha eest neile kingitusi. Ligi kinnitas, et on valmis minema selliste ettepanekute tegijatega laupkokkupõrkesse, ning tunnistas, et populistlikud tendentsid on hiilinud ka Reformierakonda.

"Poliitiline kultuur on läinud minu silmis väga kehvaks ja ka minu erakonnas on loomulikult tahe sellistes asjades kaasa konkureerida. Aga suurusjärgud on erinevad – ühel on kaks nulli taga selles, mida tahetakse teha kiiremini, kui tegelikult plaanis on," sõnas minister.

"Me ei ole kindlasti kõige hullemad selles, aga küsimus oli, et kas meie hulgas on samad tendentsid. Mina pean tegelikult ka oma fraktsioonis meeleolukaotuste puhul selgitama, et võtke nüüd rahulikult – see ongi meie missioon see tee lõpuni käia, nii palju kui suudame," lisas Ligi.

Ligi kirjeldas ka hiljutist erakonnasisest konflikti, kus tal tuli eelarve tasakaalu eest võidelda.

"Ka eile viskasin ma toru ära ühe kõne peale, kus taheti võidelda ühe miljoni pärast, mida sooviti samuti erakorraliselt teha. Need on pisiasjad, sest teised teevad sarnaseid asju sadades miljonites. Aga küsimus on just põhimõttes, et me hoiame oma vagu ja meil on mingid eelarvevastutuse reeglid. Seda ma pidin neile selgitama. Lõpuks läks asi minu jaoks ikka väga kurjaks, sest kuulda ei võetud. Toetusi tõstetakse ikkagi aasta alguses ja kui kulude kärpimise näol ei ole väga selget katet võtta, siis see ongi see, mida ma eile ajasin," rääkis Ligi.

Küsimusele, kas umbes 10-protsendilise toetusega Reformierakonna juhi ja peaministri Kristen Michali väljavahetamine oleks praeguses olukorras hullumeelsus, vastas Ligi, et tema seda kindlasti ütlema ei hakkaks, isegi kui ma nii mõtleksin, sest sel juhul oleks see erakonnasisese stabiilsuse rikkumine.

"Aga mu instinktid on alati olnud poliitilises stabiilsuses. Ma arvan, et tegelikult peaksid valitsused kestma neli aastat ja kandma oma risti. Keegi võib-olla peab seda kahtlaseks, aga ma olen alati olnud mures nende muutuste pärast, mis toimuvad valitsuse vahetustega – sest siis läheb tõsiseks vorstikauplemiseks ja rebimiseks ning maksumaksja maksab alati väga palju rohkem," sõnas Ligi.