Ukraina rindel on lahingutegevuse aktiivsus väiksem kui näiteks detsembris, ütles kaitseväe luurekeskluse ülema asetäitja Janek Kesselmann. Kuid see pole nii oluline kui poliitilised otsused. Praegu pole poliitikas veel selliseid mõjureid ilmnenud, mis peegelduks lahingutegevuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lahinguväljal seda näha praegu ei ole. Kui peaks toimuma lahingutegevuse peatumine, see oleks selline esimene tulem läbirääkimistest," ütles Kesselmann.

Kolonel reservis Hannes Toomsalu nõustub, et kõneluste ainuke nähtav tulemus on relvarahu. Lahingutegevus on vähenenud, kuid droonirünnakud igapäevased. Toomsalu paneb sellise olukorra Vene elavjõu puuduse arvele.

"Justkui tundub, et venelastel õhuvahendeid on, aga elavjõudu ei ole ja nad ei saa nii palju rünnata," ütles Toomsalu.

Kui nii, siis tuli USA presidendi algatus läbirääkimisteks Venemaale vajalikul hetkel. Läbirääkimiste enda osas näeb Toomsalu Ukrainale alade kaotust ja see paneb küsimuse alla näiteks kogu Kurski pealetungi otstarbekuse.

"Venelased võib-olla üldse ei istu enne laua taha, kui ukrainlased on Kurskist väljas. See kui niisugune läbirääkimiste vahend või survestamise vahend - tundub, et see on kaotanud oma väärtuse praeguses poliitilises taustas," lausus Toomsalu.

Isegi läbirääkimiste algus sõdurile kaevikus kergendust ei too, ütleb Kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo. Kuni allakirjutamise hetkeni üritavad vaenupooled oma positsiooni laua taga verega tugevdada.

"Sõda käib viimase minutini. Oleme näinud ka meie Vabadussõjas, Esimeses maailmasõjas, kus sõditaksegi lõpuni välja. Sõdur hoiab seda, mis on riik tal käskinud hoida. Ütleme otse, et ukrainlased on erinevaid vaherahusid ja rahusid oma nahal ju saanud alates 2014. tunda," sõnas Rebo.