Kesselmann sõnas reedel kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et viimasel nädalal on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude keskmine ööpäevaste rünnete hulk Ukraina vastu rinnetel olnud 140 päevas. Valdav osa nendest on pealöögi suunal, milleks on Donetski oblast.

"Venemaa Föderatsioon on endiselt pealöögi suunaks võtnud Donetski oblasti, millest jätkuvalt 69 protsenti on Venemaa Föderatsiooni kontrolli all," ütles Kesselmann.

Kolonelleitnant lisas, et 31 protsendi sisse, mis on endiselt Ukraina kontrolli all, jäävad suured linnad Slovjansk ja Kramatorsk. 

"Kui rääkida Kurski oblastist, siis meie hinnangul on endiselt Ukraina relvajõudude kohalolu Kurskis olemas. See on küll väga väikesel maa-alal. Hinnanguliselt on 50 ruutkilomeetrit Ukraina relvajõudude käes."

Kesselmann tõi ka välja, et Ukraina ei ole lähiajal huvitatud ega saa Kurski suunalt ja laiemalt Põhja-Ukraina suunalt vägesid ära tuua.

"On näha, et Ukraina survestab põhja suunal ka muid suundasid, nagu Belgorodi suund. Sellega Ukraina seob ka Venemaa relvajõudude ressurssi, mis ei võimalda Venemaal jõustada pealöögi suunda ja avada uut suunda."

Süvalahingutest rääkides sõnas Kesselmann, et mõlemad osapooled on jätkanud kaugtäppislöökidega.

"Märkimisväärne oli 6. aprillil Venemaa Föderatsiooni raketirünnak Mustalt merelt nii allveelaevadelt kui ka fregattidelt. Viimane sarnane rünnak oli 7. märtsil, kui Venemaa Föderatsioon ründas muu hulgas Ukraina energiataristuid." 

Kesselmanni hinnangul on Ukraina teinud edukat tööd, rünnates lõhkeaineid ja fiiberoptikat tootvat tehast.

"Samuti on Ukraina teinud muljetavaldavaid operatsioone süvalöökide mõttes, rünnates lõhkeainetehast Tšapajevski piirkonnas Samara oblastis ning rünnates ka Saranskis fiiberoptikat tootvat tehast. Hetkel olete kõik ju jälginud seda, et fiiberoptika on oluline komponent selleks, et kasutada nii luure- kui ka ründedroone taktikalisel tasemel," kirjeldas Kesselmann. 

Infot vaherahu arutelude kohta Kesselmannil ei olnud.