Müncheni julgeolekukonverentsil küsiti USA eriesindajalt Ukraina ja Venemaa küsimustes Kellogilt, et ta kinnitaks, et rahuläbirääkimiste laua taha on oodatud nii Ukraina kui ka Euroopa.

"Vastus sellele viimasele küsimusele – nii nagu teie selle sõnastasite – on "ei". Küsimusele esimesele osale on aga vastus "jah". Loomulikult ukrainlased on läbirääkimiste laua taga."

Ta selgitas oma nägemust, et rahukõnelusi saavad pidada otsesed sõja osapooled – Ukraina ja Venemaa, USA täidaks vahendaja rolli. Ainult nii saab tema sõnul vältida Minski vaherahu kordumist.

"Laua taga oli palju inimesi, kellel polnud aimugi, kuidas mingit rahuprotsessi läbi viia ja see ebaõnnestus rängalt," kommenteeris Kellogg Minski kõnelusi.

Kuid siiski kordas Kellogg sama arutelu käigus mitu korda, et Euroopa arvamus on oluline.

"Osa selle konverentsi mõttest oli Euroopa liitlastega suhelda, kes on kõige selle juures kriitilise tähtsusega," sõnas Kellogg.

Samal arutelul osalenud Eesti president Alari Karis ütles, et Euroopal on vaja üht häält, et mitte kõrvale jääda.

"Kui teda tähelepanelikult kuulata siis ta ütles, et on oodata küll, aga mitte kõik korraga. Me peame olema rohkem ühtsed ja ühised, et leida selle võimaluse, et meie hääl oleks seal laua taga kosta, sest arusaadavalt laua taha ei mahu 27 pluss Euroopa riiki ja siis Ukraina, Venemaa ja USA," sõnas Karis.

"Kui see plaan ei sobi ei ukrainlastele ega ka Euroopale siis ei ole mõtete laua taha ka istuda. Täna me ei tea," sõnas Karis.

Kellogg palus veel kannatust.

"Seda öeldes, ma ei räägi kuuest kuust või aastast. Ma räägin päevadest ja nädalatest," sõnas Kellogg.