Viimasel kolmel päeval kõlasid Münchenis vastukäivad sõnumid. Kord kritiseerisid ameeriklased Euroopat, kord rõhutasid liitlassuhete tähtsust. Selge on samas, et Ameerika Ühendriigid ei pea Ukraina sõja lõpetamist samasuguseks ühiseks pingutuseks nagu maailmasõda, mille järel need suhted NATO näol loodi.

"Kui võidust mõelda nii nagu teise maailmasõja puhul, et allkirjastame rahuleppe USS Missouri pardal Tokyo sadamas, siis nii see tõenäoliselt ei juhtu," sõnas USA eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kellogg.

Ameerika soovib kiiret vaherahu ja siis alles otsida püsivamaid lahendusi. Eurooplased samas hoitavad, et muud lahendust pole kui Venemaa nurka suruda.

"Venemaa majandus hakkab kannatama. Kui me suudame (Vladimir) Putinit veenda, et me ei ole kiirustamas äri tegema nagu varem ja et me suudame vastu pidada temast kauem, siis ta sõlmib kokkuleppe," kommenteeris Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Just läbirääkimiste tempo suhtes on põhimõtteline erimeelsus.

"Nii kaua kui vaja, nii palju kui vaja – see on loosung. See ei ole strateegia," ütles Kellogg.

Müncheni julgeolekukonverentsi lõpuks pole ameeriklaste rahuplaani kohta kuigi palju rohkem teada saadud, kuid et eurooplased lahkuvad sealt tõdemusega, et peab olema ka oma plaan olukorraks, kui Ameerika peaks Euroopale selja pöörama.

"Me peame olemuslikult aru saama, et Euroopa saab jätkata senikaua, kui olukord muutub ja Putin on nõus tegema päriselt rahu," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Selle arutamiseks kogunesid Euroopa Liidu välisministrid pühapäeva hommikul kriisikohtumisele. Tsahkna ütles, et Ukraina toetamiseks plaanitakse nüüd rohkem teha, kuid tunnistas, et ka Münchenis korratud äratuskella metafoor on juba kulunud võrdlus.

"Ja Eesti inimesed ei saagi aru, miks kogu Euroopa ei ole reageerinud, aga võib-olla need äratuskellad on mõnes teises pealinnas nüüd helisema hakanud, mis Eestis on helisenud juba ammu," rääkis Tsahkna.