Kersti Kaljulaid märkis, et Müncheni julgeolekukonverentsidel käib iga uus USA administratsioon näitamas, mis on nende arusaam suhtlusest Euroopa liitlastega ning ka seekord ei olnud suurt erinevust Donald Trumpi eelmise ja praeguse ametiaja algusega.

"Kohal on asepresident, kes varmasti kohtub ja suhtleb, kõlavad sõnumid, mis tekitavad kokkutulnutes pidevaid sinusoidseid meeleolumuutusi. Kahjuks on kaheksa aasta taguse ajaga võrreldes üldine olukord nii palju hapram, et paljud remargid süvendavad üldist julgeolekupoliitilist masendust veelgi. Nendes, kelle ülesanne ongi masenduda ja sellest avalikult kõvasti teada anda," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Kaljulaidi sõnul rikkus USA praeguse asepresidendi JD Vance'i sõnavõtt Münchenis sealset poliitilist kultuuri.

"Sakslased ise ei tahtnud Münchenis valimistest rääkida, aga neile räägiti küll. Filosoofiliselt võib ju arutada, et kui meil on ühised demokraatlikud väärtused, muu hulgas sõnavabadus, siis kuidas me päriselus siiski mõnevõrra erinevalt piiritleme seda, mis sobib või ei sobi. Praktiliselt ei ole lihtsalt liiga tore, kui TikToki asemel, mille kaudu sekkuti Rumeenia valimistesse, tehakse seda nüüd Müncheni kõnepuldist USA asepresidendi suu läbi. Või samal ajal X-s Elon Muski poolt," kirjutas president.

"Ma ei vaidlusta asepresidendi õigust sel teemal arutada ja näiteks Davosis, kus räägitaksegi sellest, kuidas majandus maailmakorda mõjutab, oleks see arutelu olnud igati arusaadav. Millist komberuumi me siis ikkagi kaitsta proovime, kui need arusaamad on demokraatiatel erinevad? Kuidas peavad sotsiaalmeedia- või AI-ettevõtted aru saama, mida neilt üldse oodatakse?" lisas ta.

Kaljulaid tõdes, et Müncheni põhiküsimusega – kuidas venelased eemal hoida – Vance oma kõnes ei tegelenud. "Kahtlemata tahaksid paljud JD Vance'iga vaielda tema kõne sisulise osa üle ka, aga šokeeriv oli siiski pigem see, et põhiküsimusega ei tegeletud," ütles ta.

Kaljulaid lisas, et ülejäänud vabariiklased esitasid siiski edasiviivaid lahendusi, kuid meenutasid samas, et eurooplased ei ole võimelised neis lahendustes täiskasvanurolli võtma, kuna neil pole selleks jõudu.

"Mis on muidugi tõsi. Jätkuvalt on vastik kuulata, kuidas meie siin idas ei saa aru, kui raske on kaitsele kulutada kolm või neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Saame küll, me juba kulutame ja juba valutame kogu ühiskonnana selle pärast. Kui õiglane siis on, et hulk Euroopa väiksemaid ja (osalt) mitte kõige jõukamaid kulutavad nii, et luu paistab, aga kaugemal asuvad jõukamad ja suured peavad seda normaalseks, sest "teil ju ongi ohutaju suurem"?" kommenteeris Kaljulaid.

"Nii nagu ka Trumpi esimesel ametiajal: mis saab meil selle vastu olla, kui neile seal Lääne-Euroopas keegi suurema mõjujõuga liitlastest tõe välja ütleb? Tegelikult ei ole kole mitte see, et ameeriklased eurooplastele nende suutmatusest räägivad, vaid see, et ilmselt meie ka ei usu, et Euroopa liitlased päriselt jalad kõhu alt välja võtavad. Nad on seda lubanud igal aastal; mida hullem seis, seda kõlavamalt. Eks midagi tehakse ka, aga mida selgemini seletada, et vähe ja hilja, seda parem meile," lisas ta.

Kaljulaidi sõnul ei ole Läänemere ääres paanikaks siiski põhjust, sest USA juba teab, et Poola ja Eesti kaitsekulutuste tase on USA-st ees.

"Meil on võimalik ameerika liitlastele selgelt näidata, mida oleme teinud ja selliseid liitlasi hätta ei jäeta. Kindlasti aitab Trumpi esimesel valitsemisajal õpitud kogemus, et õige nurga leidmisel on selle seltskonnaga suhteliselt kerge jutule saada, samas kui traditsioonilise diplomaatia võtmed tingimata uksi ei ava. (USA eriesindaja) kindral Keith Kelloggi ja teiste Münchenis öeldu ja kaheksa aasta tagune kogemus kinnitavad, et veidral kombel ja paljusid analüütikuid minestama panevate sõnavõttude saatel tehakse siiski meiegi jaoks vajalikke samme, isegi kui aeg-ajalt on päris hirmus. Eestil olid ka Trumpi eelmise administratsiooniga head, kõrgetasemelised suhted. Käis ju asepresident Eestiski ja minulgi kogunes kohtumisi presidendiga nelja aastaga üksjagu," selgitas Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul peab Euroopa tegutsema hakkama ja siis muutub ka USA suhtumine.

"Meie sõnum oma Euroopa liitlastele peab olema see: kui te tahate ameeriklasi pikalt saata, sest nad on nii ebatraditsioonilised, veidrad ja ohtlikud, siis tehke nii, et teil – meil – oleks see võime. Võime ja võimalus. Ja kui USA näeb, et Europe means business (ingl k – Euroopal on tõsi taga), siis suhtumine muutub. Aga ainult rääkima, sorry, teid tõesti laua taha ei kutsuta. Tehtagu järeldused ja mindagu tegudele, freeriding (ingl k – liulaskmine) ei toimu ainult USA, vaid ka Poola, Baltikumi ja Põhjala arvelt," kirjutas Kaljulaid.

Tsahkna: Euroopa peab tagama Ukrainale võimaluse ise rahu üle otsustada

Samuti Müncheni julgeolekukonverentsil osalenud välisminister Margus Tsahkna ütles, et kui Ukraina otsustab edasi võidelda, peab Euroopa olema valmis Kiievi toetamisega jätkama.

"Euroopa peab tagama Ukrainale võimaluse ise otsustada, millistel tingimustel rahu saabub, ning jätkama suuremas mahus Ukraina toetamist. Euroopal on piisavalt ressurssi ning Venemaa külmutatud varasid enam kui 200 miljardi euro ulatuses, mis tuleb kasutusele võtta," ütles Tsahkna.

Tsahkna lisas, et Euroopa on töötamas välja uusi initsiatiive Ukraina toetamiseks, mis olid arutlusel ka pühapäeval Münchenis Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase kutsel kokku tulnud Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel.

"Meie nägemuses saab püsiv rahu Ukrainas ja Euroopas saabuda vaid siis, kui Venemaa loobub oma eesmärkidest. Kuni seda ei juhtu, annab võimalik rahu Venemaale võimaluse jõudu koguda ja oma eesmärkide täitmist mõne aja pärast jätkata," ütles Tsahkna.

"Kui Ukraina otsustab, et ei soovi sõlmida rahu, mida võidakse talle üle tema pea peale suruda, on Euroopa valmis jätkama Ukraina toetamist tema püüdlustes õiglase ja püsiva rahu suunas," lisas välisminister.

Tsahkna sõnul püsib Eesti senisel kursil ja usub endiselt, et võidustrateegia aluseks on Ukraina sõjaline toetamine ja Venemaa survestamine kursimuutusele. "Käes on kriitiline hetk, mil Euroopa peab näitama üles otsustuskindlust ja tegutsemisjulgust. Keegi teine ei tule meie julgeolekuhuvide eest seisma, seda peame tegema ise," sõnas minister.