Aastakümneid on Saksa poliitilist maastikku domineerinud vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid (SPD) ja paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). Saksa valijad on aga üha rahulolematumad ning populistid suurendavad riigis toetust.  

Praegu opositsioonis olev CDU (Kristlik-Demokraatlik Liit) on endiselt ülekaalukalt riigi populaarseim partei ning erakonna toetus on ligi 30 protsenti. Populaarsuselt teine on aga opositsiooni kuuluv parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille toetus on ligi 20 protsenti. 

Kantsler Olaf Scholzi kodupartei SPD on langenud kolmandale kohale ning SPD toetus on umbes 16 protsenti. SPD koalitsioonipartneri roheliste toetus on umbes 13 protsenti. 

Sotsialistlikku poliitikat ajava Vasakpartei toetus on seitse protsenti, Vabasid Demokraate (FDP) eelistab viis protsenti valijatest. Vasakpopulistliku BSW toetus on umbes neli protsenti.

CDU ja selle Baieri liidumaa sõsarpartei CSU olid Angela Merkeli ajal võimul 16 aastat. CSU ise tekkis 1945. aastal pärast teise maailmasõja lõppu. CDU neelas toona alla kõik konservatiivsed parteid, kuid CSU säilitas osaliselt iseseisvuse. Saksamaa poliitikas oli traditsiooniliselt alati olnud üks Baieri piirkondlik partei ja CDU otsustas seetõttu aktsepteerida CSU iseseisvust.

CSU on mitmetes küsimustes konservatiivsem kui CDU, samas on ka CDU  Friedrich Merzi käe all muutunud konservatiivsemaks. 

CDU on lubanud valimiskampaania ajal, et langetab makse, vähendab bürokraatiat ning karmistab rändepoliitikat. 

SPD on Saksamaa vanim partei ning seda esindab kantsler Olaf Scholz. Partei lubab pigem progressiivseks peetavaid reforme. Näiteks lubatakse langetada toiduainete käibemaksu, tõsta miinimumpalka, kaitsta Saksa pensionisüsteemi. Saksamaa majandusel läheb aga üha halvemini ning partei on jäänud viimaste aastate jooksul suure surve alla. Samal ajal kasvab riigis ka sisserändega seotud kriis.  

Scholzi juhitud võimuliitu kuuluvad rohelised tahavad vähendada tarbijate kulusid ning soovivad langetada energiamakse ning leevendada riigi karmi võlapiduri reeglit. Partei tahab Saksa energiavõrgu moderniseerimiseks suurendada riiklikke investeeringuid. Rohelised on võtnud Venemaa ja Hiina suhtes karmi hoiaku. 

Roheliste kantslerikandidaat ja majandusminister Robert Habeck on samas kodumaal kasvava surve all, kuna ta keeldus energiakriisi ajal pikendamast tuumareaktorite eluiga. CDU juht Friedrich Merz teatas, et tema juhitud valitsuses Habeck majandusministrina ei jätka.

Merz ütles veel, et tema juhitud valitsuses ei jätkata ka senist kurssi, kus majandus ja kliima on ühe ministeeriumi all, vahendas Saksamaa rahvusringhäälingu ARD teleuudistesaade "Tageschau". 

Ka poliitiline uustulnuk AfD ei toeta riigi praegust kliimapoliitikat. AfD on maadelnud tõsiste natsi süüdistustega ning oli esimene paremäärmuslikuks peetav partei, mis pääses pärast teist maailmasõda Saksa parlamenti.

Partei nõuab sisserändepoliitika karmistamist, AfD liikmeid süüdistatakse veel islamofoobias, antisemitismis. Partei kantslerikandidaati Alice Weidelit süüdistatakse ka venemeelsuses.

Maailma rikkaim inimene Elon Musk on samas korduvalt kasutanud oma sotsiaalmeediaettevõtet X (endise nimega Twitter), et toetada AfD-d. Weidel uhkustab veel ka USA asepresidendi JD Vance'i toetusega. 

CDU, SPD, rohelised ja AfD pääsevad kõik parlamenti, kuid ärimeelse FDP toetus langes valimiskünnise piirile. Nende toetus kõigub nelja ja viie protsendi vahel, samas kui valimiskünnis on viis protsenti. 2021. aasta föderaalvalimistel sai FDP 10,7 protsenti häältest.

FDP lahkus eelmise aasta novembris Scholzi juhitud võimuliidust. Partei tahab langetada makse ning ei toeta võlapiduri leevendamist. 

Viimaste kuude jooksul on esile kerkinud hoopis Vasakpartei (Die Linke), mille juured on endises Ida-Saksa komparteis. Vasakpartei lubab toidukaupade hinnakontrolli, nõuab üleriigilist üürihindade kontrolli. Partei tahab langetada vaesemate inimeste maksukoormust ning tõsta rikaste inimeste makse. 

Vasakparteist kasvas välja ka Sahra Wagenknechti Liit. Endine kommunist Wagenknecht oli pikka aega üks Vasakpartei juhtfiguuridest, kuid asutas mullu koos mõttekaaslastega uue erakonna. Wagenknecht lubab nüüd sotsiaalset õiglust ning lubas hinnata ümber Saksamaa praegused suhted Venemaaga. Ta kritiseerib avalikult Ukraina sõjalist abistamist.