Valimiste eel on paljude sakslaste jaoks kõige tähtsam küsimus, kuidas majandus taas kasvama saada.

"Saksamaa andmed näitavad praegu, et on üks kvartal kasvu ja üks kvartal langust vaheldumisi viimased kaks aastat," ütles Saksa tööturu instituudi ökonomist Ignat Stepanok.

See on ehk isegi positiivne hinnang.

"Kui vaadata tööstustoodangut, eriti energianõudlikku tootmist, siis on sügav langus – pea 16 protsenti. Ma arvan, et me näeme palju tõsisemat paigalseisu kui
inimesed arvasid, sest see on puuduliku investeerimise kriis," rääkis Saksa majandusinstituudi ökonomist Thomas Obst.

Samal ajal püüab Saksamaa läbi viia juba teist üleminekut energeetikast. Kui aastate eest lülitati välja töökorras tuumajaamad, siis nüüd tahetakse sama teha fossiilkütustel töötavate jaamadega.

"Me kirjutame maha väga tootlikku vara ja samal ajal ei ole selge, kas roheinvesteeringud võivad tuua sama palju tootlikkust," ütles Obst.

Võtmetähtsusega autotööstust on tabanud mitu mure korraga.

"Meil on kaubanduses tollimaksud, mured tarne poolel, langev nõudlus, kasvav konkurents Hiinast," loetles Obst.

Analüütikute sõnul on vaja tohutus koguses uusi investeeringuid, kuid investorid näevad rohkem riske kui lootust.

"Poliitiline risk on väga kõrge. Me ei tea, mis juhtub sõjaga Ukrainas – kas tuleb rahu. Tollimaksud. Ameerika Ühendriikide poliitika ei ole selge," ütles Stepanok.

Mõni poliitik ütleb, et riik peaks eeskuju näitama – rohkem laenama, rohkem investeerima.

"Küsimus pole võlatasemes, vaid uue võla võtmises, kui palju võiks see olla. Selleks, et rohkem laenata, peab seadust muutma," sõnas Stepanok.

Teist mõtteviisi esindab ka tõenäoline valimiste võitja Kristlike Demokraatide Liidu juht Friedrich Merz, kes tahaks teha kärpeid ja meelitada erainvesteeringuid. Kuid ka tema ei ole välistanud võlareeglite muutmist.

"Mingit muutust on vaja. Meil on vaja šokiteraapiat," ütles Obst.