Sotsiaaldemokraadid on põhitoiduainete maksulangetuse ideed ka varem koalitsioonis lauale tõstnud ning teoorias on tegu õige mõttega, ütles Kallas.

"Üldpõhimõttena – majanduslanguse hetkel makse langetada ei ole teoorias vale otsus. Aga seal on väga suur aga – riigieelarve, kuidas me riiki rahaliselt juhtinud oleme sisuliselt 30 aastat, ütleb, et me ei saa seda teha, sest me ei ole oma eelarvet üles ehitanud nii, et meil oleks vahendeid, millega majanduslanguse ajal majandust turgutada, sest kõik täiendavad vahendid me kulutame alati heal ajal ära," lausus Kallas.

Kallase sõnul on riigi rahakott täiesti tühi ning valitsusvastutust kandev erakond ei peaks sellises olukorras lubama asju, mida pole võimalik teha.

"Me ei saa (seda teha) olukorras, kus on rahakott täiesti tühi ehk meil ei ole seal null, vaid miinus. On vastutustundetu minna ja öelda, et teeme selle rahakoti veel tühjemaks, võtaks sealt veel rohkem raha välja. Rääkimata sellest, et meil on lahendamata kaitsekulude küsimus. Sotsidel on vajalik näidata oma valijatele, et nad seisavad toimetuleku eest, aga suures pildis, valitsusvastustust kandes ei saa teha selliseid otsuseid, et me teeme rahakoti veel tühjemaks," lausus Kallas.

Kallase sõnul ei usu ta, et taoline käibemaksuerisus viiks toiduainete hinnad alla.

"Inimesed sellest tegelikult ei võida – toidukaupade käibemaksu alandamine toob võib-olla ühe või kahe kuu jooksul efekti ja siis kerkivad hinnad tagasi sinna, kus turusituatsioon täna on. Ehk kui täna on turul võimalik küsida sellist hinda toidukaupade eest ja inimesed selle eest maksavad, siis varem või hiljem tõuseb hind samale tasemele tagasi, sest see on nõudluse ja pakkumise küsimus turul," märkis Kallas.

Pühapäeval Tartus toimunud sotsiaaldemokraatide volikogul ütles erakonna juht Lauri Läänemets, et valitsuse ülesandeks peab olema leida lahendus toiduhindade vähendamiseks ning see võib tähendada põhitoidugruppide – juur- ja köögiviljad, piima, liha, teravilja ja kalatoodete – käibemaksu langetamist üheksale protsendile.

Ettepanekule oli vastu ka reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi, kes märkis, et kõige rohkem kasu saaks sellest hoopis jõukamad tarbijad ja jaemüüjad.

"Tegelikult loobuks riik sisuliselt kaupmeeste kasuks oma rahast, aga hinna alanemise lootust ei ole ei kogemuse põhjal ega ka teooria põhjal," ütles Ligi.