"Lapsehoidjariik võiks tegeleda millegi sisulisega," teatas endine rahandusminister Maris Lauri sotsiaalmeedias. Kirjutama ärgitas teda koalitsioonikaaslasest põllumajandusministri Piret Hartmani määruse eelnõu, mille järgi peaks toidukohad teada andma, kust pärineb klientidele pakutav liha.

Majandusminister Erkki Keldo oli Lauriga sama meelt. "Kunstlike reeglite tekitamine ei anna tarbijale mitte midagi juurde, see on absurdne ja tekitab ettevõtjale täiendavat halduskoormust," kuulutas ta pressiteate vahendusel.

Keldo mainitud halduskoormuse pärast muretsevad ka restoranipidajad. Aga osale ettevõtjatest meeldib uus plaan väga.

"See on väga oluline, et tarbijad teavad, kust on nende toit pärit, sest see aitab teha neil teadlikumaid valikuid," rõhutas põllumajandus-kaubanduskoja juht Kerli Ats.

"Midagi me peame ette võtma," ütles Eesti tõusigade aretusühistu juht Anu Hellenurme. "Me peame mõtlema homsele ja ülehomsest veel kaugemale. Me peame koos rajama sellised tarneahelad, mis on kodumaisele toormele üles ehitatud."

Kehvemad ajad vähendasid järsult kodumaise sealiha tarbimist

Loomakasvatajate mure taga on tõsine statistika. Kui 2021. aastal söödi kodumaal ära iga teine Eestis kasvanud siga, siis ülemöödunud aastal viidi 71 protsenti meie sealihast välismaale.

Tõsi, ka sealiha tarbimine vähenes Eestis umbes seitsme protsendi võrra. Aga import samal ajal kasvas. 2023. aastaks pärines 77 protsenti Eestis tarbitud sealihast piiri tagant. Kerli Ats tõdes, et kohalik liha on pahatihti kallim.

"Me mõistamegi seda, et tegelikult tarbija oma hoiakutes tahab eelistada kodumaist, aga paraku ta lõpuks peab valima hinna järgi," sõnas Ats. "Aga selline lähenemine, mis annab tarbijatele väga selge teadmise, kust toit pärit on, toetab seda, et nad saavad teha valiku, mis on teisel väärtushinnangul, mitte ainult hinnal."

Ka Anu Hellenurme usub, et kui inimestele rohkem infot anda, muutuvad ka nende tarbimisharjumused.

"Hispaaniast pärit sealiha võib maksta vähem, aga millise hinnaga?" küsis Hellenurme. "Seal on rohkem antibiootikume, seal on intensiivsemad tootmismeetodid. Kas see on see, mida me oma perede toidulauale soovime?"

Kerli Ats rõhutas, et kodumaise toidutootmise käekäigu eest vastutab ka tarbija. Hellenurme rääkis ühiskondlikust kokkuleppest. "Soomes toimib see väga hästi," kiitis ta. "Et kui sa ostad teatud märki, siis sa tegelikult toetad ka Soome põllumajandust ja Soome majandust ja tööstust."

Restoran Härg peakokk Taigo Lepik rääkis teisipäeval "Aktuaalses Kaameras", et kõik toitlustuskohtade teenindajad on koolitatud ning teavad peast, kust kohast toiduained pärit on. Kerli Ats ütles, et on liha päritolu kohta ka ise teenindajatelt aru pärinud. "Väga tihti teenindaja ei oska vastata nendele küsimustele," sõnas Ats. Niisiis leiavad nii Ats kui ka Hellenurme, et liha päritolu tuleks füüsiliselt välja kirjutada.

Kruuse: kodumaise tootmise toetamiseks on tõhusamaid viise

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse on aga teist meelt. Sarnaselt erakonnakaaslastele Keldole ja Laurile muretseb ta kasvava halduskoormuse pärast ning leiab, et Hartmani pakutud meede pole tõhus. "See on mõttetu ja mittevajalik bürokraatia," ütles Kruuse.

Poliitik rõhutas, et ka tema meelest võiks riik kodumaise liha tarbimist tagant lükata. Aga selle jaoks on tema sõnul tõhusamaid vahendeid.

"Näiteks see, kui seakasvatajad loovad oma kvaliteedikavad ja riik viib riigihangetesse sisse, kui koolid, lasteaiad või näiteks sõjaväeosad oma toiduhankeid teevad, et tuleb kasutada kvaliteedikavadele vastavat liha," pakkus Kruuse. "See saaks anda vajaliku, mõistliku ja loogilise võimaluse kodumaist liha rohkem tarbida."

Hartman: koalitsioonilepingule viitajad võiks vähem demagoogitseda

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman teatas ERR-le saadetud kirjas, et määrusemuudatusega tekiks inimestel võimalus eelistada Eesti toitu. "Mul on aga kahtlus, et seda arvamust ei jaga meie majandus- ja tööstusminister," kirjutas Hartman viitega Erkki Keldo teisipäevasele kriitikale. "Põllumajandus on oluline osa Eesti majandusest - näiteks ekspordist moodustab põllumajandus ja toidutootmine kümme protsenti," lisas Hartman.

Tema sõnul on väga hea kogemus olemas pääsukese märgi ja sini-must-valgete lipukestega, mis samuti kutsuvad tarbima Eestis valmistatud toitu. "Miks toitlustuskohtade puhul see teistmoodi peaks olema?" küsis Hartman.

Minister märkis, et kui kohalikku toitu ei osteta, ei muutu see ka soodsamaks. Ilma kohaliku toiduta muutub tema hinnangul kaheldavaks ka varustuskindlus.

"Kõik, kes viitavad koalitsioonileppele, võiksid olla vähem demagoogilised ja viidata sellele täies mahus," lisas Hartman. "Seal on sees ka punkt, mille kohaselt on koalitsiooni eesmärk kohaliku toidu edendamine, mida aitab kindlasti teha ka antud muudatuse sisseviimine."