Mõni peenem liharestoran juba teatab, et nende steik kasvas Austraalia või Ameerika väljadel. Mõni jälle kiidab, et kana siblis enne supi sisse sattumist paari kilomeetri kaugusel väikefarmist. Väga vähe on aga neid, kes kirjutaks menüüs, et guljašiks tehti Poolas või Leedus üles kasvanud siga. Ning üldjuhul ei anta liha päritolust üldse aimu.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste ütles, et tegelikult peaks kõik restoranid teadma, kust nende liha pärit on. Ning ministri määruse eelnõu järgi tuleks seda infot ka klientidega jagada.

"Ja siis igal inimesel on võimalik teha endale meelepärane valik," sõnas Kallaste. "Me tahaksime nügida toitlustajaid sinnapoole, et nad pigem hakkaksid kasutama kodumaist liha."

Nõue toidus kasutatava liha päritolu tutvustada kehtiks lisaks kohvikutele ja restoranidele ka kooli-, vangla- ja haiglasööklates. Plaan ei puuduta aga kogu lihakraami, vaid ainult sellist, mis jõuab toidukohta värske, jahutatud või külmutatud lihana.

Klient võib aimata, kelle burgeri vahel on ülessulatatud kotlet

See tähendab, et kui restoran pakub enda valmistatud kooreklopsi, tuleb lihatükkide päritolumaast klientidele teada anda. Aga kui menüüs on maksakaste või vutisüdame salat, võib info enda teada jätta, sest süda ja maks pole liha vaid rupskid. Samuti ei pea ütlema, kust pärineb kohapeal tehtud verivorsti ümber olev soolikas ja vorsti sisse segatud veri. Vorstile tahedust andva peki ja lihatükkide kodumaa tuleb kindlasti välja kirjutada.

Erandi saab ka puljong ja praevedelik, kust lihatükid on välja sõelutud. Määruse eelnõu seletuskirjas aga rõhutatakse, et hakklihakastmele see erand ei kehti, sest ka hakkliha on põhimõtteliselt liha.

Hoopis suurema grupi moodustavad kõikvõimalikud lihatooted, näiteks sisseostetud vorstid, singid ja mujal valmisküpsetatud kotletid. Euroopa Liidu reeglid ütlevad, et nendega päritolupabereid kaasas ei käi. Sestap ei tule seda infot ka toidukohal jagada.

Kui määrus jõustub, tähendab see, et ühes burgerirestoranis saab inimene teada, mis riigis saia vahele jõudnud veis üles kasvas aga teises restoranis jääb see saladuseks.

"Siin saab tarbija järeldada, et kui seda infot ei ole, siis väga suure tõenäosusega on kasutatud poolfabrikaate toidu valmistamisel, mitte seda värsket, jahutatud või külmutatud liha," ütles Kallaste.

Ühe hakklihapätsi sisse mahub loomi mitmest riigist

"Ausalt öelda jääb täiesti segaseks, miks praegusel ajal sellist bürokraatiat suurendatakse," sõnas hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla, kes muudatusel suurt mõtet ei näe.

Maidla kinnitas, et toitlustusettevõtted proovivad ka praegu jõudumööda kohalikku toorainet kasutada, ning kohtades, kus Eesis kasvanud veis või siga on osa elamusest, tõstetakse seda menüüs esile. Aga suuremale osale ettevõtetest on hind siiski olulisem.

"Toitlustuskohad ostavad sisse sellist liha, mis on parasjagu soodsamalt saadaval," sõnas Maidla. "Seal on erinevad Euroopa Liidu riigid aga on ka riike väljaspool Euroopat."

Niisiis usub Maidla, et kui ministeerium soovib kodumaist loomakasvatust edendada, peaks alustama tootjate toetamisest.

Hellika Kallaste aga rõhutas, et keegi ei käsi restoranidel sortimenti muuta. Küll aga tahetakse anda klientidele võimalus Eestimaist eelistada.

Maidla sõnul toob muudatus toidukohtadele hulga lisatööd. Asi on selles, et ühel päeval võib ahju minna Eesti siga aga järgmisel päeval juba Poola siga. Veel enam, ühe toidu sees võivad olla mitme riigi loomad.

"Kui me teeme näiteks kanast kohapeal hakkliha ja laos saab Eesti kana otsa, siis võtame Leedu kana juurde," selgitas Maidla. Ja siis on küsimus, kas teha mõned portsjonid, mille kohta saab menüüsse kirjutada "Eesti kanapihv" ja mõned, mis kannavad silti "Leedu kanapihv" või lasta kanadel seguneda ja kirjutada menüüsse, et pihvikana on pärit nii Eestist kui Leedust?

Muudatusega kohanemiseks on paar aastat

Kui Killu Maidla muretses, et väiksemates toidukohtades pole menüüde pidevaks ümbertegemiseks printereid, siis Hellika Kallaste rahustas, et loomade päritolu ei pea kahtlemata menüüsse kirjutama.

"Meie näeme ette, et see info peaks olema esitatud füüsilise vahendi kaudu. See võib olla menüü aga see võib olla ka mingil sildil," selgitas Kallaste.

Määrus jätab vabaks ka sõnastuse, kuidas lihaloomade kodumaad kirjeldada. Kallaste tõi näiteks restorani, kus toitu valmistatakse ainult kohalikust toorainest – seal võibki seada üles sildi, "meie liha kasvas Eestis".

Ilma suurema vaevata saab tahvlil ära kirjeldada ka mitmest riigist pärit hakkliha. "Näiteks viidata sellele toidule ja loetleda üles need riigid," ütles Kallaste, kelle sõnul on toidukohtadel sobiliku süsteemi väljatöötamiseks aega 2027. aasta alguseni. Ta märkis, et näiteks allergeenide kohta võib menüü soovitada teenindajalt küsida. Liha päritolu peaks aga kirjalikult esitama, sest nii jõuab see paremini tarbijani.

"Meie huvi on teha tarneahelas liikuv info kättesaadavaks," rõhutas Kallaste. "Nii saab iga inimene langetada teadliku valiku eelistada kodumaist toitu."

Killu Maidla ütles, et tema ei usu, et uus reegel kohaliku liha tarbimisele suurt hoogu annaks. Ta märkis, et reegli täitmist oleks keeruline kontrollida ning sestap pandaks suurem koormus korralikele ettevõtetele.

"Ausalt öeldes selline kiirustamine ja osapoolte mittekuulamine tekitab pahameelt ja arusaamatust, et miks sellist ülereguleerimist vaja on," sõnas Maidla. Tema sõnul pole taolisi reegleid kusagil Euroopas.

Hellika Kallaste vaidleb sellele vastu "Prantsusmaa on selle nõudega katsetanud, Soomes see kehtib ja tegelikult jõustub märtsis sarnane nõue ka Rootsis," ütles Kallaste.

Keldo: ma ei toeta ebavajalikku bürokraatiat

Reformierakondlasest majandusminister Erkki Keldo saatis teisipäeva pärastlõunal laiali teate, milles ütles, et ettepanek panna toitlustusasutustele kohustus pakutava liha päritolu avaldamiseks liigne bürokraatia, mida kindlasti toetada ei saa.

"Selliste kunstlike reeglite tekitamine ei anna tarbijale mitte midagi juurde, see on absurdne ja tekitab ettevõtjale täiendavat halduskoormust," teatas Keldo, lisades, et Eestis on väga kõrge toidukvaliteet. "Täiendavaid reegleid ei ole kindlasti juurde vaja."

Majandusminister lisas, et valitsuses on lepitud kokku vastupidises - bürokraatiat tuleb vähendada.