Olgu seekordse valitsustüli põhjuseks madalad reitingud, takerdunud koostöö või ideoloogilised erimeelsused, kuid arusaam ülereguleerimise probleemist erineb valitsejate seas märkimisväärselt. Kui ühed kardavad, et Eesti muutub lapsehoidjariigiks, siis teised ei suuda mõista, kuidas inimeste eest hoolitsemine võiks olla midagi negatiivset. See peegeldab sügavat maailmavaatelist ja kultuurilist lõhet.

Mõistet "lapsehoidjariik" kasutatakse tavaliselt kriitiliselt, viidates olukorrale, kus valitsus kohtleb täiskasvanuid kui lapsi, kes vajavad pidevat järelevalvet ega suuda ise vastutustundlikke otsuseid langetada. Sekkutakse liigselt kodanike isiklikesse valikutesse ning kehtestatakse regulatsioone ja piiranguid, mille eesmärk on ennetada igasugust võimalikku kahju.

Kui kaugele peaks riik minema, et kaitsta kodanikke nende endi valikute eest? Kas kohustuslikud tervisenõuded, reklaamipiirangud ja maksud ebatervislike toodete tarbimise vähendamiseks on liigne reguleerimine või hoopis vastutustundlik valitsemine? Kas näiteks kiirusepiirangud on õigustatud, kunaneed kaitsevad kõigi liiklejate ohutust? Aga kui turvavööd ja kiivrid on eelkõige isikliku turvalisuse tagamiseks, kas nende kohustuslikuks muutmine on ülehoolitsus? Kas riigi roll on inimesi kohustada või pigem harida ja informeerida?

Hiljuti jäi üks Eesti väiketootja tarbijakaitse hambusse, kuna tootis küünlaid, mis sarnanesid välimuselt ja lõhnalt maasikamakroonidele. Euroopa Liidus on välimuselt toidule sarnanevate küünalde ja seepide müük keelatud. Saan aru, et eelkõige soovitakse vältida ohtu lastele. Aga ohud lastele varitsevad kõikjal. Kas riik peaks sellistes olukordades vanemate rolli üle võtma? Pealegi kaasneb igasuguse regulatsiooniga nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, sest keegi peab nõudeid jälgima ja keegi peab nende täitmist kontrollima.

On olemas isegi lapsehoidjariigi indeks (The Nanny State Index, NSI), mis mõõdab piiranguid alkoholi, tubaka, e-sigarettide, toidu ja karastusjookide tarbimisele. 2023. aasta reitingus on Eesti 30 Euroopa riigi hulgas seitsmendal kohal, mis viitab suhteliselt suurele piirangute hulgale.

Selliste indeksite täpsuses tuleb siiski olla kriitiline. Näiteks kehtib selle indeksi andmetel Eestis magustatud jookide maks, kuigi tegelikult jättis president vastava seaduse 2017. aastal välja kuulutamata ning maks ei jõustunud. Tõsi, sama teema jõudis taas riigikogu menetlusse eelmisel aastal, kuid valitsus võttis eelnõu tagasi.

Kindlasti tuleb mõista, et kultuur ja traditsioon inimeste vabaduse piiramises ja nende eest hoolitsemises on riigiti väga erinev. Näiteks Saksamaal puudub kiirteedel üldine kohustuslik kiirusepiirang, sest vaba autosõit on ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel põhjustel sakslastele väga oluline. Samal ajal on neil üsna ranged vihakõne reeglid ja karistused. Kui enamus riike mingil viisil piirab suitsetamist avalikes kohtades, tubakareklaami või müüki, siis Uus-Meremaa keelas eelmisel aastal tubakatoodete müügi täielikult kõigile, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 2009.

Kui Eestis arutleme, kas riik peaks piirama koolis nutitelefonide kasutamist, siis mitmed Aasia riigid on piiranud lastel internetipõhiste mängude mängimise ka kodus. Näiteks Hiina lapsed saavad veebivõrgu mänge mängida ainult ühe tunni päevas reedeti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Lõuna-Koreas oli alaealistel veebimängude mängimine keelatud keskööst kella kuueni hommikul, et toetada nende unerežiimi. 2021. aastal keeld tühistati, et austada laste õigusi ja tugevdada vanemate rolli kasvatamises.

Riigi ülesanne on kaitsta oma kodanikke ja edendada ühiskonna heaolu, kuid samal ajal on vabadus demokraatia üks põhialuseid. Iga reegel ei muuda ühiskonda automaatselt lapsehoidjariigiks, kuid mida rohkem riik reguleerib isiklikke valikuid, seda suurem on oht, et kaob tasakaal vabaduse ja kaitse vahel.

Ülereguleerimise ja vastutustundliku valitsemise piir on õhuke ning arusaam õigest tasakaalust on sageli kirglikult väärtus- ja veendumuspõhine. Isegi kui me ju tõenduspõhiselt teame, et suitsetamine on kahjulik nii suitsetajale endale kui ka juuresviibijatele, ei ole me isikuvabadusi austades suitsetamist täielikult keelanud. Meil ongi õigus ja võimalus oma riigis kujundada just meile sobivad ja vastuvõetavad piirangud. Ja kõigega, mis mujal toimub, ei pea alati kaasa minema.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.