Oluline neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.45:

- Zelenski ja Trumpi erisaadik ei kommenteerinud kohtumist;

- Allikas: Ukraina pani Vene droonioperaatorite prillid plahvatama;

- Ukraina peastaap: Venemaa andis ööpäevaga 87 õhulööki;

- Venemaa korraldas Odessale järjekordse ulatusliku droonirünnaku;

- Poola välisminister: EL jätkab Ukraina toetamist teistest partneritest sõltumata;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit.

Zelenski ja Trumpi erisaadik ei kommenteerinud kohtumist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi erisaadik ei teinud neljapäeval Kiievis toimunud kohtumise järel avalikku avaldust, ütlesid AFP ajakirjanikud ja Zelenski kõneisik.

Kommentaarid ja ajakirjanike küsimustele vastamine jäeti ära Ameerika poole palvel, ütles Zelenski kõneisik Serhi Nõkõforov ajakirjanikele.

Allikas: Ukraina pani Vene droonioperaatorite prillid plahvatama

Ukraina sõjaväeluure (HUR) korraldas operatsiooni Vene vägede FPV-droonioperaatorite prillide plahvatama panekuks, rääkis HUR-i allikas väljaandele Kyiv Independent.

FPV ehk first person view droonid on kiired ja manööverdamisvõimelised laiatarbe droonid, mille juhtimiseks kasutab droonioperaator prille.

Allikas avaldas väljaandele andmed pärast seda, kui Venemaa sõjameelsed Telegrami kanalid teatasid FPV-prillide plahvatustest ajal, mil Vene droonioperaatorid neid kasutasid.

Allika sõnul ostis HUR operatsiooni jaoks suure partii FPV-prille ning varustas need lõhkeaine ja detonatsiooniseadmega. Seejärel kinkisid "Vene vabatahtlikud" kaitseprillid Vene drooniüksustele.

"Täna toimuvad sõjakoledused sõna otseses mõttes otse Vene FPV-pilootide silme all. See on igati teenitud karistus sõjakuritegude eest, mida Vene okupandid iga päev Ukraina vastu toime panevad," ütles HUR-i allikas.

The Kyiv Independent ei saanud neid väiteid kontrollida.

Ka Venemaa meedia teatas, et Vene sõdurid said partii saboteeritud drooniprille, mis sisselülitamisel plahvatasid. Vene meedia ei teatanud, kas plahvatuste tagajärjel sai keegi vigastada.

Venemaa täiemahulise sissetungi jooksul on Ukraina ja Venemaa mõlemad investeerinud palju droonitehnoloogiasse.

FPV-droone on odav valmistada ja neid saab täpselt sihtmärkidesse lennutada, mis võimaldab nende kasutajatel hävitada palju kallimat sõjavarustust kui tavadroonidega.

Ukraina peastaap: Venemaa andis ööpäevaga 87 õhulööki

Venemaa korraldas viimase ööpäevaga ühe raketi- ja 87 õhurünnakut, kasutades neis kahte raketti ja 131 liugpommi, teatas neljapäeva hommikul Ukraina peastaap.

Teate kohaselt saatis Venemaa välja  üle 3000 kamikaze-drooni ning tulistas 140 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina peastaap teatas ka 122 lahingkokkupõrkest viimase ööpäeva jooksul kõigil Vene-Ukraina sõja rinnetel.

Muu hulgas peatasid Ukraina kaitsjad Pokrovski suunal 32 Vene üksuste rünnakut, Novopavlivka suunal 17, Toretski suunal 13, Lõmani suunal 12, Orihhivi suunal üheksa ja Venemaa Kurski oblastis 14.

Harkivi suunal üritasid Vene väed Ukraina kaitsjate kaitseliinidest läbi murda viis korda, Kupjanski ja Kramatorski suunal kummalgi neli korda. Põhjasuunal püüdis vaenlane edasi liikuda Verhnjokamjanske piirkonnas.

Venemaa korraldas Odessale järjekordse ulatusliku droonirünnaku

Odessa võimud teatasid kolmapäeva hilisõhtul, et Venemaa korraldas sadamalinnale järjekordse ulatusliku droonirünnaku. Rünnaku tõttu said kahjustada laohoone, administratiivhoone ja veel mitu hoonet. Üks 55-aastane mees viidi haiglasse, vahendas Ukrainska Pravda. 

Venemaa ründas Odessat droonidega ka päev varem. Kümned tuhanded inimesed on ilma elektrita. 

Venemaa jätkab ka Hersoni linna pommitamist. Kohalikud võimud teatasid, et Vene väed ründasid mitmekorruselist hoonet. Vigastatute seas on ka lapsi, vahendas Ukrainska Pravda. 

Poola välisminister: EL jätkab Ukraina toetamist teistest partneritest sõltumata

Euroopa Liit jätkab Ukrainale poliitilise, sõjalise ja rahalise toetuse andmist võitluses Venemaa agressiooni vastu ja seda sõltumata teiste partnerite meetmetest, kinnitas kolmapäeval Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Sikorski toonitas samuti, et rahuvalvajate ehk välisvägede viibimise Ukraina territooriumil otsustab Ukraina ja mitte Venemaa, vahendas Ukrinform.

Poola välisminister, kelle riik on praegu Euroopa Liidu eesistuja, tõi välja, et geopoliitiline maastik muutub kiiresti, mis nõuab tugevat ja koordineeritud reageerimist.

Tema sõnul keskendub EL jätkuvalt Ukraina toetuse maksimeerimisele, Venemaa ja Valgevene suhtes kehtiva poliitika säilitamisele ning ühenduse ja selle partnerite julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisele.

Sikorski lisas, et Poola eesistumise eesmärk on toetada Ukrainale poliitilise, sõjalise ja rahalise abi andmist ning samuti riigi ülesehitamist. Seda olenemata sellest, mida teised partnerid teha võivad.

Sikorski kinnitusel surve Venemaale ja tema liitlastele jätkub, et tagada agressiooni võimalikult kiire lõppemine.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 863 580 (võrdlus eelmise päevaga +1190);

- tankid 10 134 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 21 112 (+14);

- suurtükisüsteemid 23 410 (+63);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1291 (+3); 

- õhutõrjesüsteemid 1078 (+6);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 26 021 (+160);

- tiibraketid 3063 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 961 (+136);

- eritehnika 3752 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.