Plaan on pälvinud kriitikat inimõiguste eestkõnelejatelt, kes hoiatavad, et see õhutab ksenofoobiat ja diskrimineerimist. Kuid peale kriitika võivad võimud silmitsi seista veel ühe probleemiga – pole selge, kuidas see tehnoloogia üldse peaks töötama.

Peterburi ametnikud kavatsevad migrantide jälgimiseks programmeerida linna valvekaamerad tuvastama inimeste etnilist tausta, ütles linnavalitsuse rahvustevaheliste suhete komitee juht Oleg Kapitanov teisipäeval, vahendab Vene ajaleht Kommersant.

Kapitanov väitis, et uus tehnoloogia aitaks ära hoida "etniliste enklaavide" teket ja võimaldaks ametnikel võtta ennetavaid meetmeid, et vältida sotsiaalseid pingeid piirkonnas.

Ta lisas, et tema komisjon on juba sõlminud lepingu "etnilise tuvastamise tehnoloogia" tarkvaralitsentside ostmiseks, mis paigaldatakse 8000 kaamerale. Kommersanti andmetel on lepingu väärtus enam kui 38 miljonit rubla (410 000 eurot).

Venemaa presidendi juures asuv inimõiguste nõukogu kritiseeris algatust, nimetades seda alandavaks. "Venemaal ei ole rahvust isegi passides kirjas. Ja nüüd hakkavad seirekaamerad väidetavalt määrama inimese etnilise tausta," ütles volikogu esimees Valeri Fadejev.

Kuidas kaamerad täpselt töötama peaksid, jääb ebaselgeks.

Riigiduuma SRÜ asjade komisjoni aseesimees Konstantin Zatulin ütles RTVI-le, et kuigi tema arvates peaks õiguskaitseorganitel olema täielik teave õigusrikkujate kohta, sealhulgas nende rahvuse kohta, pole ta kindel, kuidas kaamerad saaksid eristada eri päritolu inimesi või kuidas saaks seda pidada piisavaks viisiks rahvuse tuvastamiseks.

"Ei ole väga selge, kuidas saab seda teha puhtalt salvestuse kaudu, ilma inimestega otse suhtlemiseta. Siin peituvad minu küsimused," sõnas Zatulin.

"See algatus on viga – see ainult õhutab pingeid ja rahvustevahelisi lahkhelisid," ütles SRÜ riikide instituudi asedirektor Alexandra Dokutšajeva, vahendab Kommersant. "Eetiliselt tekitab see tõsiseid küsimusi valitsuse ametikohtadel olevate isikute pädevuse kohta."

Venemaal tugevnesid ksenofoobsed meeleolud pärast eelmisel aastal Moskvas Crocuse kontserdimajas toimunud ohvriterohket terrorirünnakut, milles võimud süüdistasid Tadžikistani kodanikke, märgib Raadio Svoboda.

Õiguskaitseorganid üle kogu riigi on pärast Crocuse rünnakut korraldanud haaranguid migrantide kodudesse ja töökohtadesse ning mõnel juhul on isikuid isegi sunniviisiliselt sõjaväeteenistusse registreeritud.

Venemaa võimud on karmistanud ka rändeseadusi ning natsionalistlikud rühmitused on korraldanud meeleavaldusi, nõudes migrantide töölt vallandamist ja naistelt pearättide eemaldamist.