Siseministeeriumi praegu veel algusfaasis oleva plaani eesmärk on tulevikus võimaldada tehisarul tuvastada ja ennetada avalike kaamerate kaudu seadusrikkumisi.

Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg peab plaani kõhedusttekitavaks.

"Me kõik ju teame, et kui tuleb uus tehnoloogia, siis kurjategijad on esimesed, kes õpivad ära, kuidas seda vältida. Kui tuleb selline võrgustik-kaamerate süsteem, siis keda me tegelikult jälgime – kas inimesi, kes mööduvad sealt igapäevaselt, kes ei ole kuidagi nemad kurjategijad, ei plaani nad mingisugust kuritegu, või siis ikkagi satub mõni süütegu ka kaadrisse?" rääkis ta.

Valvekaamerate süsteem läheb vastuollu praegu kehtiva andmekaitsega, mistõttu tuleks muudatuse jõustumiseks teha seadusemuudatusi.

Euroopa Liidus piiravad tehisaru kasutamist kaks määrust: tehisintellekti ja andmekaitse üldmäärus ehk GDPR.

"Kui sellist biomeetrilise näokujutise töötlemist teha tehisintellekti abil, siis selleks peab seaduses olema erand, mida praegu ei eksisteeri. Aga kas Euroopa Liidu õigus või ka meie enda põhiseadus lubab sellist erandit teha, on ka küsitav," ütles Pild-Freiberg.

Seega ei pruugi aidata ka erandi loomine, kui põhiseadus seda ikka ei luba.

Ka õiguskantsler Ülle Madise on plaani suhtes kriitiline, kuid tema hinnangul on muretseda veel vara. Kuni seadus ei luba, ei tohi Madise sõnul aga kulutada ühtegi senti jälgimist lubava tehnoloogia hankimiseks.

"Muretseda minu meelest on vara, aga rõhutan, et tähele tuleb panna, et praegu ei tohi sentigi kulutada sellise tehnoloogia hankimiseks. Mitte sentigi maksumaksja raha, sest on juhtunud mitu korda, et öeldakse vabariigi valitsusele ja riigikogule ja lõpuks riigikohtule, et me oleme juba miljoni kulutanud ja nüüd tuleb see seadus ikka ka teha," kommenteeris ta.

Õiguskantsleri sõnul ei pruugi alguses karmi järelevalvet soovivatele inimestele hiljem see sugugi meele järele olla.

"Kahjuks on ühiskonnas üsna palju neid liikmeid – ka mina olen seda tähele pannud –, kes sooviksid seda, et riik kõva käega tagab täieliku järelevalve ja korra. Need inimesed ei saa aru, et neile ainult esmapilgul tundub, et on tore, kui teised inimesed sunnitakse käituma nii nagu talle meeldib. Ja tavaliselt siis, kui see kõva käsi enda kõri kallale läheb, enam ei meeldi. Aga siis on hilja õiendada, sest seal, kus võimupööre aset leiab – me ju näeme seda ka seal, kus me poleks seda üldse oodanud –, siis hakkab lõpuks see võim püsima valel ja vägivallal. Ajakirjandusvabadus lõpetatakse, kehtib vale ja lõpuks ka vägivald. Ja inimloomus on siiski selline, et vaba ühiskond tahaks hakata vastu ja siis on see juba väga raske," rääkis Madise.

Võimalusi tehisaru kasutuselevõtuks aga alles hakatakse analüüsima. Kui palju see maksma võiks minna, ei oska siseministeerium veel prognoosida.

"Kui me jõuame selle kohani, kus on vajalik poliitiline otsustus või mingi täiendav raha, siis on selge, et selle otsuse saab langetada valitsus. Tänasel hetkel meil ei ole isegi mingisugust konkreetset ettepanekut," ütles siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik.

Valitsus plaani mingil juhul ei poolda.

"Meie jälgimisühiskonda ei toeta. Me selle protsessiga edasi ei lähe. Kus iganes see idee või mõte võis tulla, aga me poliitiliselt seda kindlasti ei toeta," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE).