Polina on üks endine määratlemata kodakondsusega elanikest, kes kaks aastat tagasi vahetas halli passi Eesti passi vastu.

"Mina olen Lasnaidee MTÜ juhatuse liige ehk kodanikuühiskonna aktiivne esindaja ja tundsin häbi, kui oli vaja öelda, et mul on hall pass. See oli peamine, mis mind motiveeris," rääkis ta.

Balti Uuringute Instituudi värske uuringu järgi sooviks ligi 60 000 Eestis elavast määratlemata kodakondsusega elanikust 65 protsenti endale Eesti kodakondsust ja on selle saamiseks valmis aktiivselt panustama.

"Lähima ühe aasta jooksul plaanib neist umbes 15 protsenti Eesti kodakondsust taotleda. Umbes 40 kuni 45 protsenti on sellised, kes lähima viie aasta jooksul on konkreetsema plaaniga. Aga ma lisaks siia juurde, et selline abstraktne soov Eesti kodakondsuse järele on umbes 79 protsendil, mis tegelikult näitab päris suurt huvi Eesti kodakondsuse vastu," selgitas Balti Uuringute Instituudio programmijuht Kristjan Kaldur.

Samas näitab uuring, et osa määratlemata kodakondsusega elanikest ei näe Eesti kodakondsuses suurt väärtust. Selle asemel võib olla tähtis näiteks töökoha leidmine. Samuti on neid, kes on Eesti riigis pettunud. Nende osakaal on Kalduri sõnul aga väike.

"See grupp iseenesest on ikkagi väga mitmekesine. Seal on erinevad soovid, erinevad ootused, erinevad pettumused, frustratsioonid. Aga kindlasti me ei saa rääkida, et suur osa neist oleks oht Eesti vabariigile või julgeolekule," ütles Kaldur.

Uuringu järgi on Eesti kodakondsuse saamisel üks takistus leviv valeinfo kodakondsuse saamise tingimuste kohta, samuti kõrge vanus ning aja- ja rahapuudus.

Eldar on üks määratlemata kodanikest, kes on juba kaks korda proovinud Eesti kodakondsust saada, kuid varasemate seaduserikkumiste tõttu ta seda saanud pole.

"See on olnud juba ammu, aga nüüd, kui elu on korras, tahaks veel kord proovida, aga tegelikult ei tea, kas see tuleb läbi või ei tule," sõnas ta.

Peamine takistus kodakondsuse saamisel on aga siiski eesti keel, mille omandamine on paljude jaoks keeruline.

"Kui me vaatame sihtrühma eripära, siis umbes 11 protsenti nendest on ainult kõrgharidusega, mis tähendab, et keskmine õppija ei ole väga tavapärane keelekursusel osaleja, kes suudab ennast ise juhtida, kes suudab ennast ise motiveerida, vaid tegelikult on nemad sellised, kes vajavad natuke rohkem teistsugust lähenemist," selgitas Kaldur.

Lähtuvalt uuringutulemustest plaanib Integratsiooni Sihtasutus pakkuda enam võimalusi keeleõppeks ning laiendada ka kodanikuõppe tegevusi.

"Me näeme, et selgelt huvi on oluliselt suurem kui praegu on võimalust teenuseid pakkuda inimestele. Siin on ka ressursi küsimus – kui nõudlus on täna suurem kui võimalusi tasuta eesti keelt õppida, siis siin ongi arutelukoht, kuidas me seda ressurssi leiame," rääkis sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.