"Impulss": narvakat kannustab hallist passist loobuma Kaitseliidu liikmesus
Poliitikud arutavad sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel, kas Venemaa kodanikelt ja halli passi omanikelt peaks valimisõiguse ära võtma. Selle teema taustal portreteerib ETV saade "Impulss" täna narvalast Artjom Leonovit, kel on hall pass, aga kes pingutab Eesti kodakondsuse nimel, muu hulgas selleks, et saada Kaitseliidu tegevliikmeks.
36-aastane Artjom Leonov on põline narvalane, keevitaja ning ühe lapse isa, kellel on esmapilgul üllatav hobi. Nimelt võtab ta juba mitu aastat aktiivselt osa ajalooliste sõjalahingute taaselustamistest.
"See on nagu etendus. Tolle ajastu kostüümid: esimene maailmasõda, teine, põhjasõda. Ja on stsenaarium, mida me järgime," jutustab ta.
Lahingute läbimängimine pole ainuke viis, kuidas Leonov end proovile paneb. Tema teine suur hobi on sport.
"Meil on jooksuharrastajate selts Run For Fun Narva. Sellest saigi alguse. Algul jooksime, siis liitusid seltsiga inimesed, kes käisid ujumas, sõitsid rattaga. Vähehaaval jõudsime tõdemusele, et niisama joosta pole enam huvitav. Hakkasime ka ratastega sõitma, ujulas treenima. Nüüd võisteldakse triatlonis, käiakse Iron Manil."
Leonovi kahest lemmikharrastusest sündis midagi täiesti uut. Ta sattus ühel lahingu taaselustamisel uudistama Kaitseliidu infotelki, kus talle suruti kätte ajakiri Kaitse Kodu.
"Seal oli lugu noormehest, kes on Eestisse tulnud Indiast vist. Ta rääkis, et organisatsiooni võivad kuuluda ka mittekodanikud. See tekitas minus huvi. Seepärast läksin Narva staapi, võtsin avalduse, esitasin taotluse," jutustas Leonov.
Kui mehe teekond kaitseliitlasena algas puhtast uudishimust, siis praeguseks hoiab teda seal hoopis midagi muud.
"Armastus oma kodu vastu. Olla osa ühiskonnast, ühiskonnale kasulik, aidata. Tore kollektiiv, sõbralik, kõik aitavad. Võid pöörduda ükskõik millise Kaitseliidu liikme poole, keegi ei ütle sulle ära," nentis mees.
Kuigi Leonov on nüüdseks Kaitseliidus tegutsenud juba kuus aastat, siis suurtest õppustest pole tal õnnestunud osa võtta. Mehel on hall pass, mistõttu ei saa ta olla Kaitseliidu täieõiguslik tegevliige. Seaduse järgi võivad välismaalased ja kodakondsuseta isikud olla vaid Kaitseliidu toetajaliikmed, mis tähendab, et nad saavad küll kanda liidu laigulist vormi, aga neil pole õigust relvaloale ega riiklikele õppustele.
"See pole jällegi põhjus, miks mitte osaleda. Olen juba kolm aastat käinud abiks noorte suvelaagrites, mida Kaitseliit korraldab koos Eesti kaitseväelastega. Instruktori ja autojuhina. Lisaks võeti mind eelmisel aastal Naiskodukaitse evakueerimisrühma. Olen meie naistel abiks, julgestan," rääkis Leonov.
Kuigi Leonovit pole toetajaliikme piirangud morjendanud, on tema sihiks saada Kaitseliidu tegevliikmeks. See on ka üks põhjustest, miks ta soovib saada Eesti kodanikuks. Juba kahel korral on ta üritanud sooritada keeleeksamit, kuid seni pole see õnnestunud. Viimati möödunud mais jäi tal läbimisest puudu vaid neli punkti.
"Ma ei peatu. Tahan sel aastal jälle kursustele minna ja seejärel proovida uuesti eksamit teha. Eesti keele õppimine on mu jaoks isiklik asi, et inimestest aru saada. Enda jaoks. See on ikkagi riigikeel."
Leonovi sõnul ei ole kehv eesti keele oskus olnud takistuseks Kaitseliidus, eeskätt seepärast, et Narva malevkonnas on palju vene keele kõnelejad.
"Kogu selle aja jooksul, mis ma olen Kaitseliidus olnud, ei ole ma märganud mingeid keelelisi takistusi või teistsugust suhtumist. Kõik püüavad kuidagi ühist keelt leida."
Kuigi Kaitseliidus pole Leonov enda suhtes diskrimineerimist tundnud, ei saa sama öelda näiteks internetiavaruste kohta, kus sõimusõnad tulevad iga nurga tagant.
"Viimati lugesin, et me oleme terroristid ja natsid ja fašistid. Ja et venekeelsed on reeturid. Sellises võtmes. Ma ei mõista inimesi, kes elavad Eestis ja räägivad, kui halvasti siin kõik on, vaatavad naabrite poole, aga sinna minna ei taha."
Leonovi Kaitseliidu-pisik nakatas möödunud aastal ka tema õde, 34-aastast kahe lapse ema Jana Heikineni. Nüüd võtavad nad koos vennaga usinalt osa Kaitseliidu korraldatud tegevustest ja võistlustest.
"Tegeleme koos, osaleme aktiivselt, jookseme maratone, ultra-trail-e. Tema on minu motiveerija. Jooksime vennaga Kaitseliidu 24 tunni jooksus 100 kilomeetrit. Tänukiri Narvas korraldatud paraadil osalemise eest. Autasustati," muljetas Heikinen.
Leonovi julgustusel astus Heikinen esmalt Naiskodukaitsesse ning hiljem Kaitseliitu, kus temast sai kohe tegevliige, sest erinevalt vennast vahetas Heikinen halli passi Eesti kodakondsuse vastu juba kümme aastat tagasi.
"Inimesel on alati õigus valida: ta võib saada kas Eesti või siis mõne muu riigi kodanikuks. See, et on olemas hallid passid, ei ole mu meelest hea. Peaks olema midagi kindlat. Kui inimene elab Eestis, siis olgu kodanik," rõhutas Heikinen.
Ka Leonov nõustub, et hall pass on ebamäärane. "Venemaa kodakondsust ei ole ma kunagi võtta tahtnud, ehkki seda on palju lihtsam saada. Tahan Eesti oma, sest olen siin sündinud ja elan siin. See on minu kodu, minu riik. Ja ei tasu kellegi peale loota, tuleb endal kõik ära teha. Kui tahad, mine ja tee ära. Milleks oodata kelleltki midagi? Et keegi tuleb ja teeb sinu eest ära? Sel pole küll mõtet."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi