Michal rääkis saates sellest, kuidas peaks muutma põhiseadust, et välistada siin elavate Venemaa kodanike osalemine kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. 

"Muudatuste olemus on lihtne – need inimesed, keda kodakondsus seob teiste riikidega, eelkõige agressorriikidega – Venemaa, Valgevene –, ei saaks tulevikus meie riigi tuleviku arutelus osaleda. Mittekodanikel ehk halli passi omanikel säilib nende valimisõigus. Vähemalt praeguse olukorra juures parlamendis," ütles Michal.

Kuid põhiseaduse muutmine on pikaajalisem protsess. Ja loomulikult tehakse parlamendis ettepanekuid ja otsitakse võimalikult laia konsensust," lisas Michal.

"Põhiseaduse muutmiseks on loomulikult vaja laiemat konsensust parlamendis. Ilmselgelt on kaks võimalust. Selle tegemiseks ühes koosseisus on vaja häälteenamust. Vastasel juhul saab seda teha kahe järjestikuse parlamendi koosseisu poolt. Praegu on osapoolte vahel mõistmine. Ka opositsioonierakonnad mõistavad, et muudatusi on võimalik proovida teha juba praegu, enne kohalikke valimisi," kommenteeris Michal.

Novembris läbis riigikogus esimese lugemise koalitsioonierakondade väljapakutud eelnõu, mis jätaks lisaks Eesti kodanikele kohalikel valimistel hääleõiguse alles ka NATO ja Euroopa Liidu kodanikele ning kodakondsuseta inimestele. Eesti 200 ja Reformierakond soovisid võtta hääleõiguse ka halli passiga inimestelt, kuid nende kaitseks astusid välja sotsiaaldemokraadid.

Eelnõu teine lugemine, kus lõplik sõnastus paika pannakse, saab toimuda kõige varem 20. veebruaril. Sealt edasi tuleb veel kuu aega oodata, et otsustada saaks asja kiireloomulisuse üle ning alles seejärel võib põhiseaduse muutmise lõpphääletusele panna.

Eelnõule muudatusettepanekute tegemiseks on ametlikult aega kuni 20. jaanuarini.