Saksa meedia andmetel kohtusid SPD liider Lars Klingbeil ja CDU esindajad. Rohkem üksikasju pole praegu teada, vahendas Saksamaa rahvusringhäälingu ARD teleuudistesaade "Tageschau".

Klingbeil ütles varem, et CDU kantslerikandidaat Merz peab vaatamata kindlale valimisvõidule tegema järeleandmisi. 

"Ootus on, et Merz muudab oma kurssi ja tooni oluliselt," ütles Klingbeil. Ta rõhutas, et sotsiaaldemokraatide liitumine valitsusega pole veel täiesti kindel ning pall on nüüd Merzi käes. 

Ka SPD vasakpoolne tiib teatas, et Merzi varasem retoorika on tekitanud lõhesid. Samas ütles SPD vasakpoolse tiiva esindaja Tim Klüssendorf, et ka tema partei peab näitama üles vastutustunnet ning on seega suure surve all. 

Vaatamata eriarvamustele SPD-ga leiab CDU sõsarpartei CSU juht Markus Söder, et sotsiaaldemokraadid nõustuvad ühinema tulevase võimuliiduga. Söder nimetas SPD-d riiki toetavaks erakonnaks, mis on valmis võtma vastutust. 

"Sellest hoolimata on palju arutada. Ja arutada tuleb suuri küsimusi," ütles Söder. 

CDU ise toetab ettevõtlust soodustavat majandusprogrammi, mis hõlmab maksude kärpimist ja dereguleerimist. Göttingeni ülikooli politoloogiaprofessor Andreas Busch ütles, et SPD püüab kindlasti kaitsta sotsiaalkulutusi. 

Teine võimalik tülikoht on rändega seotud küsimus. See teema tekitas juba valimiskampaania ajal teravaid vaidlusi. Samal ajal suurendab rändevastane parempopulistlik partei  Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetust ning sai viimastel valimistel teise koha. 

Pole veel ka selge, kuidas kavatseb tulevane valitsus rahastada kasvavaid kaitsekulutusi. Võimalik, et järgmine valitsus peab reformima võlapiduri reeglit. Seejärel peavad CDU ja SPD veel ära jagama ministrikohad. 

CDU on andnud märku, et tahab hakata juhtima kaitseministeeriumi. SPD kätte võib siis minna siseministeerium, mille etteotsa võib asuda praegune kaitseminister Boris Pistorius. CDU kätte võib minna ka rahandusministeerium, SPD-le jääks välisministeerium, vahendas Financial Times. 

Koalitsioonikõnelused võivad edeneda visalt, kuna kummalgi parteil pole teise üle suurt mõjuvõimu. "CDU on valimiste järel palju tugevam kui SPD, kuid SPD on CDU jaoks ainus sobiv koalitsioonipartner," ütles Busch. 

SPD ja CDU järgmist võimuliitu ei saa nimetada ka enam suureks koalitsiooniks, kuna SPD langes AfD järel kolmandale kohale. SPD ja CDU käes on tulevases parlamendis vaid 52 protsenti kohtadest. Esimene suur koalitsioon, mida juhtis Kurt Georg Kiesinger (CDU), moodustas 1966. aastal 90 protsenti parlamendikohtadest. Mõlemad osapooled kardavad, et poliitiline tsenter võib tulevikus nõrgeneda veelgi. 

"See võib olla meie viimane võimalus võita tagasi valijate usaldus," tõdes esmaspäeval Merz.