Friedrich Merzi juhitud kristlikud demokraadid (CDU) ja sotsiaaldemokraadid (SPD) leppisid uue valitsuse moodustamise kõnelustel teisipäeval kokku, et püüavad lõdvendada kaitsekulutuste ja liidumaade kulutuste eelarvereegleid ehk nn võlapiduri reeglit ning luua 500 miljardi euro suuruse erifondi riigi taristu turgutamiseks.

CDU ja SPD esindajad teatasid, et esitavad oma plaanid Saksamaa parlamendi alamkojale järgmisel nädalal enne uue parlamendi kogunemist. Kuna võlapiduri reform vajab parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust, tahavad CDU ja SPD, et selle saaks heaks kiita bundestagi lahkuv koosseis, kus äärmusvasak- ja -parempoolsetel on vähem kohti kui veebruaris toimunud valimiste järel moodustuvas parlamendikoosseisus. Pole veel selge, kas rohelised ja Vabad Demokraadid (FDP), kes kuulusid sotsiaaldemokraatidega lahkuvasse koalitsiooni, toetavad ettepanekut.

Kokkuleppe kohaselt ei arvestataks kaitsekulutusi, mis ületavad ühe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), Saksamaa võlapiduri juures, mis piirab valitsuse laenamist 0,35 protsendini SKP-st, mis tähendab, et kaitsekulutustele enam ülempiiri ei piirata.

Kui Saksamaa SKP oli 2024. aastal umbes 4,3 triljonit eurot, oleks üks protsent umbes 43 miljardit eurot ja kõik sellest suuremad kaitsekulutused vabastatakse võlapidurist.

Erand peaks võimaldama Saksamaal suurendada oma tavapärast kaitse-eelarvet – mis on praegu ligikaudu 52 miljardit eurot –, et saavutada NATO eesmärk kaks protsenti SKP-st. Eesmärgi saavutas Saksamaa esimest korda 2024. aastal, kuid seda ainult tänu Ukraina toetamise erifondile, mis asutati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja mis peaks peagi otsa saama.

Ilma USA toetuseta Ukrainale peaks Saksamaa kaitsekulutusi veelgi suurendama, 80 miljardilt 140 miljardi euroni, mis võrdub 3,5 protsendiga SKT-st, näitas Brügeli uurimisinstituudi ja Kieli Maailmamajanduse Instituudi eelmisel kuul tehtud uuring.

Konservatiivid ja SPD esitavad Saksa kaitsejõudude planeerimis- ja hangete kiirendamise seaduse ning relvastuse nimekirja, mida saab kiiresti hankida esimese kuue kuu jooksul pärast valitsuse moodustamist.

Taristuinvesteeringuteks luuakse föderaalvalitsusele, liidumaadele ja omavalitsustele kümneks aastaks spetsiaalne eelarveväline infrastruktuurifond, mille maht on 500 miljardit eurot. Selle raha tuleks kasutada eelkõige tsiviil- ja rahvastikukaitse, transpordi, energeetika, hariduse, hoolduse ja teaduse infrastruktuuri, lisaks haiglainvesteeringutele ja teadustööle ning digitaliseerimisele.

Ligikaudu 100 miljardit eurot infrastruktuurifondist peaks saama rahalise puudujäägiga vaevlevad liidumaad ja omavalitsused. Samuti lubatakse liidumaadel igal aastal võtta võlgu kuni 0,35 protsendi ulatuses SKP-st, sarnaselt föderaalsele eelarvereeglile.

Ekspertide komisjon töötab välja ettepaneku võlapiduri moderniseerimiseks, et investeeringuid püsivalt hoogustada. Ettepanekud on aluseks võlapidurireformi seaduseelnõule, mille pooled soovivad 2025. aasta lõpuks valmis saada.

Kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide kokku lepitud reform tähendaks 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi järel kehtestatud laenureeglite leevendamist, mis paljude sõnul on nüüdseks aegunud ja hoiavad Saksamaad fiskaalses kitsikuses. Majandusteadlased ja investorid on pikka aega kutsunud Saksamaad üles reformima oma põhiseaduses sätestatud laenulimiite – mida tuntakse võlapidurina –, et võimaldada riiklikke  investeeringuid ja toetada majandust, mis on viimase kahe aasta jooksul stagneerunud.

"Tõeliselt suur bazooka," kirjutas Berenbergi majandusteadlane Holger Schmieding meetmeid kommenteerides.

Euro tõusis kolmapäeval pärast uudist ligi nelja kuu kõrgeimale tasemele. Eurotsooni võlakirjade tootlused hüppasid ning Saksamaa 30-aastase intressimääraga on nende suurim ühepäevane tõus alates 1990. aastate lõpust.

Saksamaa tõenäoline järgmine kantsler Merz on ära kasutanud hetke pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja, mis on paisanud Atlandi-ülese liidu segadusse, ning on rõhutanud, et Euroopa peab kiiresti tugevdama oma kaitset.

Trump külmutas teisipäeval sõjalise abi andmise Ukrainale pärast eelmisel nädalal toimunud ägedat kokkupõrget Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, suurendades kartust, et USA võib sõlmida Venemaaga kokkuleppe Ukraina sõja lõpetamiseks, samal ajal Euroopast lahkulöömise ajal.

Saksamaa aktsiaindeks GDAXI hüppas hommikul 3,4 protsenti, jõudes rekordtaseme lähedale, samal ajal kui indeks MDAXI tõusis 10,3 protsenti, mis on kolme aasta suurim päevane tõus.

Ehitusettevõtted olid suurimate tõusjate hulgas, maailma suuruselt teine ​​tsemenditootja Heidelberg Materials tõusis 13 protsenti. Euroopa kaitseettevõtete aktsiad tõusid samuti hüppeliselt. Saksa kaitsefirmad Rheinmetall, Hensoldt, Thyssenkrupp ja Renk olid kolmapäeva hommikuse seisuga tõusnud 16–35 protsenti.