Analüütikud ütlesid, et statistikaameti andmete põhjal ei täida maailma suurim kasvuhoonegaaside väljapaiskaja Pariisi kliimaleppega ette nähtud eesmärke.

Statistikaameti andmetel langes süsinikuintensiivsus, mis mõõdab CO2 emissiooni sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ühiku kohta, 2024. aastal 3,4 protsenti, kuid ametlik eesmärk oli 3,9 protsenti.

Seega ei ole lootust, et Hiina täidab eesmärgi vähendada seda 2020.-25. aastani 18 protsendi võrra. Andmete põhjal suurenes CO2 emissioon eelmisel aastal pisut, ehkki vähem kui varem.

"Eelmise aasta andmete põhjal on Hiinal väga raske täita lubadust vähendada süsinikuintensiivsust 2030. aastaks 65 protsendi võrra 2005. aasta tasemest," ütles Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air – CREA) analüütik Lauri Myllyvirta.

"Isegi 2025. aasta optimistlike eelduste korral peab Hiina Pariisi eesmärgi täitmiseks süsinikdioksiidi intensiivsus langema 2026.-2030. aastal 22 protsenti võrra," ütles Myllyvirta.

Hiina on küll maailma suurim kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja, kuid samas kasvab riigis jõudsalt taastuvenergia osakaal.

Hiinal on plaan saavutada heitkoguste tipp 2030. aastaks ja jõuda 2060. aastaks netonulli. Mõned analüütikud arvavad, et majanduskasvu aeglustumise ja taastuvenergia kiire arengu tõttu võib tipp juba käes olla. Selle kindlakstegemine nõuab aga mitme aasta andmeid.

"Sõltumata sellest, kas see on tipp või platoo, ei ole näha struktuurseid tingimusi (emissiooni) oluliseks kahanemiseks praeguse hetke ja ametliku tiputähtaja 2030. aasta vahel," ütles analüütik David Fishman.

"Enne kui kavandatud suured tuuma- ja hüdrorajatised 2030. aastaks olukorda mõjutama hakkavad, jätkub söeenergia aeglane, kuid pidev kasv," märkis Fishman.

Energiatarbimine kasvas 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 4,3 protsenti, näitavad statistikaameti andmed. Süsi andis sellest poole, ehkki taastuvallikate osakaal kasvas eelmisel aastal järsult.