Londoni tippkohtumise järel tegi Prantsusmaa president Emmanuel Macron ettepaneku, et Euroopa riikide kaitsekulutused võiksid tõusta vähemalt kolme protsendini. Samuti rääkis Macron ühekuulise relvarahu sõlmimisest Ukrainas, millega lõppeks energiataristu ründamine ja sõjategevus merel ja õhus. Maavägede lahingud aga jätkuksid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik ütles, et Suurbritannia selle ettepanekuga täiesti nõus ei ole. "Ja Ukraina on endiselt väga kindlalt sellel seisukohal, et enne, kui saab rääkida mingisugusest relvarahust, on ikkagi vaja saada selgust selles osas, kuidas seda relvarahu hakatakse tagama," rääkis Raik.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul ei ole Macroni ettepanek reaalne. "Olukorras, kus käib täiemahuline sõda, et siis nagu kuidagi mõlemad pooled ütlevad, et me nüüd seda ühte relva ei kasuta, see ei õnnestu mitte kunagi," lausus Saks.

Ameeriklaste ja ukrainlaste otsesuhtluse kraavijooksmine möödunud nädalal näitas Saksa sõnul selgelt, et eurooplaste osaluseta pole võimalik midagi otsustavat saavutada. Nüüd üritavad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ukraina välja töötada sõja lõpetamise plaani, mis esitatakse hiljem USA-le. Mingisuguseid küpseid ideid aga praegu veel pole.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et karisid veel palju. "Aga need karid on ka täpselt samasugused Ameerika Ühendriikide ja Venemaa läbirääkimistel, nii et ei ole siin midagi lihtsat. Fakt on see, et kui lääne liitlased tahavad seda rahu ka tulevikus Ukrainas garanteerida - ja Ukrainal on vaja seda, et see rahu garanteeritakse - siis peab istuma laua taha, peavad ameeriklased ja ukrainlased samamoodi olema valmis jätma igasugused solvumised kõrvale ja tuleb arutada asju nii, nagu need asjad on," rääkis Pevkur.

Päris rahuni jõudmiseks tuleb läbida mitu kadalippu. Pevkuri sõnul peab Ukrainal olema läbirääkimistel tugev positsioon, mille annab edu sõjas. Selleni jõudmiseks on omakorda vaja piisavat sõjalist abi.

"Selleks, et Venemaal oleks põhjust läbirääkimiste laua taha tulla, peaks see jõudude tasakaal oluliselt muutuma Ukraina kasuks," ütles Kristi Raik.

Möödunud nädalal enne ukrainlasi külastasid Valget Maja ka Prantsusmaa president ja Suurbritannia peaminister. Raiki sõnul pole selge, kas Trumpiga arutati juba siis teatud plaane, mis Londoni tippkohtumise järel avalikustati. Küll aga võis kuuajalise relvarahu mõte tõukuda Trumpi soovist kiiresti sõda lõpetada.