Euroopa on valmis tohutult oma kaitsekulutusi tõstma, ütles taasrelvastumise plaani tutvustanud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Nii selleks, et vastata kiirelt vajadusele tegutseda ja Ukrainat toetada, aga ka selleks, et pikas plaanis võtta rohkem vastutust meie enda, Euroopa julgeoleku eest," sõnas ta.

Võrreldes 320 miljardi euroga, mille liikmesriigid praegu aastas kaitsele kulutavad, on komisjoni uus plaan ambitsioonikas. Kuid tegelikkuses pakub komisjon peamiselt võlareeglite lihtsustamist. Lõivosa 800 miljardist eurost peaks liikmesriigid siis ise otsustama laenata.

"Kui liikmesriigid tõstaks oma kaitsekulutusi keskmiselt 1,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), tooks see 650 miljardi euro jagu lisaraha järgmise nelja aasta jooksul," ütles von der Leyen.

"Mingisugust enesele kohustuse võtmist ei ole nendes ettepanekutest sees, mistõttu kui Hispaania peaminister ütleb, et tema riik ei saa seda mitte teha, siis ta ei tee seda," selgitas Euroopa Parlamendi liige Riho Terras.

Eesti kõhklema ei jää, kinnitas peaminister Kristen Michal.

"Meie oma viie protsendi plaani saame igal juhul sellega ära teha. Tõsta oma kaitsevõimeid ja kiiresti," ütles Michal.

Lisaks tahab komisjon võtta Euroopa Liidus ühiselt laenu.

"Nii saame pakkuda 150 miljardi euro jagu laene, et liikmesriigid saaks kaitsesse investeerida," märkis von der Leyen.

Kuid selge pole, kust see raha päriselt võetakse või kas liikmesriigid ka selle ettepaneku heaks kiidavad.

"Eks nad ongi selles ettepanekus jäänud natuke segaseks.Teades kindlalt, et kaitsevõlakirjadele on Euroopas suuri vastaseid, ei ole võib-olla mõistlik seda kohe kõva häälega välja käia," rääkis Terras.

Eesti toetab ühist laenamist. "Lähme samm-sammu haaval edasi. Neljapäevane arutelu ju selleks on, et need detailid läbi arutada," ütles Michal.