Toidupangast abi vajajate hulk on viie aasta jooksul kasvanud 100 protsenti. Üks osa annetatavast toidust tuleb Toidupangale ka kaupmeestelt.

Toidupangast abivajajate hulk on kasvanud alates koroonakriisist, oma n-ö panuse on andnud ka Ukrainas kestev sõda, inflatsioon ja Eesti kõrged hinnad. Nii ongi võrreldes viie aasta taguse ajaga Toidupanga klientide arv praeguseks 100 protsenti kasvanud.

"Eelmisel aastal me jagasime circa 4,6 miljonit kilo toitu, mis oli kaheksa protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal," ütles Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Toidupanga jagatavast toidust moodustab 10 protsenti eraisikutelt annetustena saadud toit ja toit, mida ostab ise ka Toidupank. Ülejäänu ehk 90 protsenti moodustab kaupluste, tootjate, maaletoojate ja talunike käest saadav toit.

"Praegu me näeme, et mis kauplused annavad meile, see on stabiilne või siin on isegi väike langus, sest need kauplused ise proovivad seda rohkem müüa kuni viimase hetkeni," lausus Boerefijn.

Kauplustelt annetamiseks saadava toidu hulk võib tulevikus aga veelgi väheneda. Nimelt on regionaal- ja põllumajandusministeeriumil idee kehtestada lahtiselt müüdava toidu, nagu salatid, supid, pannkoogid jne annetamisel nõuded, välja tuua toidu nimetus, allergeenide info, annetaja juriidiline nimi ja mõnel juhul ka kontakt, ütleb kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

"Hetkel annetamise korral kauplused lihtsalt korjavad mingid tooted kokku ja saatelehega antakse siis need üle, kas Toidupangale või kellega iganes see koostöö on ja seal on lihtsalt tooted ja nende kogused kirjas. Kui nüüd hakata sinna juurde nõudma seda, et kauplus igale tootele tooks eraldi välja ka oma kontaktid, siis need tuleb ju sinna toodetele ühekaupa peale kleepida eelduslikult, eraldi välja tuua allergeenid. See tundub täiesti ebavajalik lisakoormus, lisatöö. See võib viia selleni, et kauplus mingi hetk avastab, et sellel asjal ei ole mõtet, et ta ei hakka üldse annetama, et seda tegelemist lihtsalt vältida," rääkis Peil.

Peil lisab, et näiteks allergeenide info on kohustuslik välja tuua toote pakendil, kuid see jõuab juba praegu ka Toidupangani.

"Toidupangale on edastatud info, et siin on need toidud, mis meilt tulevad, mis meil sortimendis on, mis võivad tulla ja nende kohta käivad allergeenid. Nii et kui inimesel on allergia, siis ta võib lihtsalt Toidupangalt küsida, kas selles toidupakis on midagi, millele ma olen allergiline ja Toidupangal on see info olemas. Seda ei ole vaja iga paki peale iga õhtu hakata eraldi kleepima. See on täiesti ebavajalik lisategevus," lisas Peil.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõuniku Hellika Kallaste sõnul on muudatuse eesmärk anda aga tarbijale tarbitavast toidust täpsemat infot.

"Eesmärk ongi vaadata üle ja kehtestada sellised nõuded, mis ühelt poolt ei põhjusta annetajale liigset halduskoormust, aga teisalt tagaksid abisaajale piisava informeerituse eelkõige toiduohutuse osas. Me oleme eelnõus sõnastanud nii, et see teave tuleb anda abi saajale või tarbijale toidu juures või toidu üleandmise kohas. Konkreetselt ei ole öeldud, et see peab olema kindlasti pakendil lisatud märgistusel, see on üks võimalus ja ilmselt see ongi iga annetaja n-ö enda läbi mõelda, kuidas ta saab selle vajaliku info selle toiduga kaasa anda," rääkis Kallaste.

Ministri sõnul nõudeid hoopis leevendatakse

Pärast uudise ilmumist teatas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi pressiesindaja ERR-ile, et muutuse eesmärk on bürokraatia vähendamine.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et muudatusest on täiesti valesti aru saadud, sest lahtiselt müüdava toidu annetamise nõudeid leevendatakse.

"Kui tegemist on pakendatud saiakestega, siis ei muutu midagi, sest pakendi peal on kõik vajalik info edastatud. Kui saiakesed antakse kauplusest otse inimesele, siis ei juhtu ka mitte midagi. Kui me räägime sellest, et kauplus otsustab annetada läbi kellegi, läbi teatud võrgustiku, organisatsiooni, siis väheneb nende muudatuste raames nende infode hulk, mida ta esitama peab," ütles minister.

"Nüüd tuleb esitada info allergeeni kohta, sest see on terviseohutuse seisukohast väga oluline. Tuleb esitada, kes on kontaktisik ja millise toiduga on tegemist. Kui varem oli neid erinevaid ridu kuus, mida tuli esitada, siis nüüd on neid kolm," lisas ta.

Ministeeriumi selgituse kohaselt ei pea poed kõiki annetatud toite hakkama eraldi sildistama, vaid piisab, kui nõutav info pannakse välja toidujagamiskohta.

Hartman peab arusaamatuse üheks põhjuseks Toidupanga ja kaupmeeste vähest informeerimist.

"Annetustele on ka siiamaani kehtinud nõuded ja kriteeriumid ja me oleme proovinud oma ametnike ja allasutuste poolt seda teavet inimestele viia. Tundub – ja see on ka see, kus me saame endale otsa vaadata ja öelda, et tulevikus saame paremini teha –, et nende muudatuste osas info edasiandmine on võib-olla olnud see, mis ei ole kõige paremini toiminud," ütles Hartman.