Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi plaan kehtestada uued reeglid pakendamata toidu annetamisele on tekitanud korraliku tormi – parempoolsed nõuavad ministeeriumi toiduohutuse osakonna sulgemist, peaminister Kristen Michal (RE) leiab, et seekord on bürokraatiaga liiale mindud.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et muudatusest on täiesti valesti aru saadud, sest lahtiselt müüdava toidu annetamise nõudeid leevendatakse.

"Kui tegemist on pakendatud saiakestega, siis ei muutu midagi, sest pakendi peal on kõik vajalik info edastatud. Kui saiakesed antakse kauplusest otse inimesele, siis ei juhtu ka mitte midagi. Kui me räägime sellest, et kauplus otsustab annetada läbi kellegi, läbi teatud võrgustiku, organisatsiooni, siis väheneb nende muudatuste raames nende infode hulk, mida ta esitama peab," ütles minister.

"Nüüd tuleb esitada info allergeeni kohta, sest see on terviseohutuse seisukohast väga oluline. Tuleb esitada, kes on kontaktisik ja millise toiduga on tegemist. Kui varem oli neid erinevaid ridu kuus, mida tuli esitada, siis nüüd on neid kolm," lisas ta.

Ministeeriumi selgituse kohaselt ei pea poed kõiki annetatud toite hakkama eraldi sildistama, vaid piisab, kui nõutav info pannakse välja toidujagamiskohta.

Hartman peab arusaamatuse üheks põhjuseks Toidupanga ja kaupmeeste vähest informeerimist.

"Annetustele on ka siiamaani kehtinud nõuded ja kriteeriumid ja me oleme proovinud oma ametnike ja allasutuste poolt seda teavet inimestele viia. Tundub – ja see on ka see, kus me saame endale otsa vaadata ja öelda, et tulevikus saame paremini teha –, et nende muudatuste osas info edasiandmine on võib-olla olnud see, mis ei ole kõige paremini toiminud," ütles Hartman.

Toidupank on Eesti suurim annetatud toidujagaja ja lahtiselt müüdavatest toodetest jõuab nendeni enim saiakesi. Seniseid reegleid nad täitnud ei ole.

"Me peame neile andma teada allergeenid, nimetuse, säilivusaja, netokoguse ja kes annetas. Meie jaoks on hästi suur töö seda kõike panna. Me oleme enda jaoks seda natukene lihtsustanud," ütles Eesti Toidupanga projektijuht Kerttu Olõkainen.

Olõkaineni sõnul sellest infost piisab, sest inimesi huvitab ennekõike saadud toit, mitte selle koostis.

Rimi annetab 58 protsenti kogu maha kantud toidust, mis teeb ühes aastas ligi 1500 tonni.

"Võrreldes näiteks teiste Balti riikidega on meil juba kõik väga hästi. Iga selline muudatus, mis toiduannetamist kuidagi raskendab või teeb selle bürokraatlikult keerulisemaks, on annetajatele pigem demotiveeriv," ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Batsi sõnul tuleks annetamisprotessi veelgi lihtsustada, näiteks leida lahendusi, et poed saaksid annetada ka ilma saatekirjata.