Varavastased kuriteod, eriti kelmused, olid Eestis mullu väga levinud

Varavastased kuriteod andsid 2024. aastal kõikidest kuritegudest üle poole. Sealhulgas petsid kelmid eelmisel aastal Eestis inimestelt välja teadaolevalt ligi 42 miljonit eurot.
Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi olid levinuimad varavastased kuriteod vargused (10 049 juhtumit). Neile järgnesid kelmused (2203 juhtumit) ning arvutikelmused (1456 juhtumit).
Enamik vargustest pandi toime kauplustest, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt, teatas justiitsministeerium reedel. Varastati peamiselt alkoholi, toiduaineid, elektroonikatooteid ja sularaha.
Varguseid 10 000 elaniku kohta oli kõige enam Tartumaal (118).
Nagu mujal maailmas, nii pannakse ka Eestis üha rohkem toime arvutikelmuseid, mida on aasta-aastalt aina enam. 2024. aastal registreeriti niisuguseid kuritegusid kokku 3659, mida on ligi 14 protsenti rohkem kui aasta varem.
Justiits- ja digiministeeriumi arendus- ja kriminaalstatistika talituse andmeanalüütiku Ingrid Saarepuu sõnul on endiselt levinud petukõnede, -sõnumite ja -linkide kelmused.
"Kadunud ei ole ka tavapärased kelmused, kus ohvrid tasusid toodete või teenuste eest, mida nad päriselt kunagi kätte ei saanud. Väga levinud on jätkuvalt ka pettused ostu-müügikeskkondades, suurem osa neist leiab aset Facebook Marketplace'is," sõnas Saarepuu.
Eelmisel aastal oli levinuim petukõne skeem selline, kus ohvrile väideti, et tema pereliige või muu lähituttav on põhjustanud liiklusõnnetuse. Selleks, et vältida haiglaarveid, kahjunõudeid, kriminaalmenetlust või muud pahandust, paluti saata sularaha kelmidele kas pakiautomaadi kaudu või anda see otse kulleri kätte, kes sellele koduukse taha järele ilmus.
Teadaolevalt tekitati kelmustega eraisikutele kahju kokku pea 16 miljonit eurot ning juriidilistele isikutele ligikaudu 25 miljonit eurot.
Petukõnedega tekitati kahju teadaolevalt kuue miljoni euro ulatuses. Tavakelmuste kogukahju oli teadaolevalt üle nelja miljoni euro. Petlike investeerimisvõimalustega peteti inimestelt välja üle nelja miljoni euro.
Ostu-müügikeskkondades toime pandud pettustega tekitati kahju ligikaudu 950 000 euro ulatuses. Virtuaalvääringutega tekitatud suurim kahju oli üle 430 000 euro.
"Kelmide jõud kahjuks ei rauge ning ühe petuskeemi avaldamisel kerkib kohe mitu uut või taaskasutatakse mõnd vana. Tuleb meeles pidada, et kelmid tegutsevad eelkõige rahvusvaheliselt, mis tähendab, et paari väiksema kelmi avastamisel ei ole laiemat mõju – tegemist on suure võrgustikuga, mille päris juhtide tabamiseks tuleb teha koostööd rahvusvaheliselt nii politsei, pankade, telekomide kui teistega," ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.