Euroopa Komisjon esitas eile ettepaneku muuta hundi kaitsestaatust Euroopa Liidu loodusdirektiivis, et viia see vastavusse hiljutise muudatusega Berni konventsioonis, mille kohaselt muudeti hundi kaitsestaatus "rangelt kaitstud" liigist "kaitstud" liigiks.

"Hundi arvukus on viimastel aastakümnetel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kasvanud ning liigil läheb üha paremini. Konfliktide, sealhulgas kiskjakahjude ennetamiseks ja leevendamiseks on Euroopa Liit pidanud vajalikuks hundi kaitsestaatuse langetamist, mis annab suurema paindlikkuse probleemsete isenditega tegelemiseks," ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.

Hiljuti muudeti hundi kaitsestaatust Berni konventsioonis ja Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk ongi loodusdirektiiv muudatusega kooskõlla viia.

"Otsuse jõustumisega Eesti jaoks sisuliselt midagi ei muutu, kuna meil kehtis juba varem erand, mis on võimaldanud huntide arvukust reguleerida," sõnas Kark.

Kui seni oli hunt EL-i looduse direktiivi neljandas lisas ehk rangelt kaitstud liikide seas, siis komisjoni ettepanek näeb ette selle viimise viiendasse lisasse ehk kaitstud liikide hulka.

See tähendab, et hundi suhtes ei kehti enam range küttimiskeeld, kuid liikmesriigid peavad tagama, et hundi arvukuse kontrollimine oleks kooskõlas liigi soodsa kaitsestaatuse säilitamisega. Lisaks on liikmesriikidel endiselt võimalus hunti rangemalt kaitsta, kui seda peetakse vajalikuks.

Berni konventsioon, kuhu kuuluvad kõik Euroopa Liidu riigid, otsustas eelmise aasta detsembris Euroopa Liidu ettepanekul muuta hundi kaitse staatust rangelt kaitstud liigist kaitstud liigiks. Otsus jõustus selle nädala reedel.

Ettepanek liigub nüüd edasi arutlusele Euroopa Parlamenti ja nõukokku. Pärast vastuvõtmist peavad liikmesriigid direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 18 kuuga.