Oluline 9. märtsil kell 20.20:

- Vene vägi vallutas Kurski oblastis tagasi kolm asulat;

- Venemaa ründas Ukrainat nädala jooksul 80 raketi ja ligi 870 drooniga;

- Partisanide rühmitus saboteeris Krimmis raudteeliini;

- Dobropillja rünnakus sai vigastada seitse last.

Vene vägi vallutas Kurski oblastis tagasi kolm asulat

Vene vägi vallutas Kurski oblastis Ukraina vägedelt tagasi kolm asulat – Malaja Loknja, Tšerkasskoje Poretšnoje ja Kossitsa –, teatas pühapäeval Venemaa kaitseministeerium.

Ministeeriumi teatel jätkavad Vene üksused Kurski oblastis pealetungi.

Varem pühapäeval teatas Vene kaitseministeerium Lebedevka tagasivõtmisest Kurski oblastis.

Venemaa ründas Ukrainat nädala jooksul 80 raketi ja ligi 870 drooniga

Venemaa on korraldanud nädala jooksul Ukraina vastu sadu rünnakuid, kasutades selleks umbes 1200 juhitavat pommi, ligi 870 ründedrooni ja üle 80 eri tüüpi raketi, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Iga Shahed, iga lennukipomm, mida Venemaa kasutab, sisaldab sealjuures komponente, mis on tarnitud sanktsioonidest mööda minnes. Neis relvades on üle 82 000 välismaise komponendi," märkis Zelenski sotsiaalmeedias.

Ta rõhutas, et Ukraina töötab iga päev partneritega, et teha elupäästvaid otsuseid: õhutõrjevarud, investeeringud Ukraina kaitsetootmisse, Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamine.

"Ja me jätkame oma tööd, et tuua lähemale aus rahu ja tagada usaldusväärsed julgeolekutagatised," lõpetas president.

Venemaa väitis pühapäeval, et on vallutanud Ukrainas Sumõ oblastis asuva küla

Vene kaitseministeerium teatas pressikonverentsil, et tema väed on "vabastanud" Sumõ oblastis asuva väikese Novenke küla, mis asub Venemaale kuuluva Kurski oblasti piiril.

See avaldus kinnitab varem tulnud teateid, et Vene vägi on korraldanud märkimisväärse rünnaku Sumõ oblastile. Laupäeval Kiiev eitas seda, öeldes, et Ukraina kaitsjad purustasid väikese rühma venelasi, kes püüdsid üle piiri tungida.

Venemaa vallutas osa Sumõ oblastist lühikeseks ajaks täiemahulise sõja alguses 2022. aastal.

Venemaa teatas samuti, et on endale kuuluvas Kurski oblastis tagasi võtnud Lebedevka küla ning jätkab Ukraina üksuste piiramist.

Lebedevka vallutamine viib venelased lähemale nende suuremale eesmärgile saada tagasi ukrainlaste hõivatud Sudža linn, mis asub külast umbes 10 kilomeetri kaugusel.

Väidetavalt on venelaste viimased rünnakud lõiganud ära ukrainlaste varustusteed Kurski oblastis, ehkki Kiiev pole seda veel kinnitanud.

Partisanide rühmitus saboteeris Krimmis raudteeliini

Partisanide rühmitus Ateš saboteeris raudteeliini, mis ühendas osa okupeeritud Krimmist Zaporižžja oblasti rindejoonega, häirides sellega Venemaa varustusliine, väitis rühmitus pühapäeval Telegrami vahendusel.

Operatiivtöötaja pani okupeeritud Krimmis Stolbove küla lähedal põlema releekapi, ütles Ateš, postitades väidetavast sabotaažist dateerimata videomaterjali.

The Kyiv Independent ei suutnud rühmituse väiteid kontrollida.

Operatsiooni eesmärk oli häirida Venemaa sõjalist logistikat, teatas Ateš.

Kõnealune raudtee ühendas okupeeritud Krimmi okupeeritud Zaporižžja oblasti osadega.

Ukraina ründas öösel droonidega erinevaid sihtmärke Venemaal

Ukraina ründas ööl vastu pühapäeva Venemaa mitmes oblastis erinevaid, seal hulgas ka energiasektoriga seotud sihtmärke. Toimusid võimsad plahvatused ja puhkesid tulekahjud, vahendas BNS Interfaxi.

Vene Telegram-kanalite kasutajad rääkisid rünnakust Lipetskis. Kohalike elanike sõnul kostis linnast vähemalt seitse plahvatust.

Venelaste õhutõrje käivitus Ukraina rünnaku peale Novolipetski metallurgiakombinaadi juures. Tegu on Venemaa ühe suurema metallurgiaettevõttega, mis mängib samas ka kaitsesektoris olulist rolli.

Plahvatusi kostis ka Rjazani oblastis ühe sealse naftarafineerimistehase juures.

Rjazani oblasti kuberner ütles, et nende õhutõrje võttis alla samanimelise linna kohal drooni. Esialgse teabe kohaselt seal kannatanuid ega kahjustusi eluhoonetele või taristule polnud ning sündmuskohal toimetavad kuberneri sõnul operatiivteenistuste töötajad.

Lisaks teatati rünnakutest Rostovi oblastis, kus üks droon kukkus eramajale ning puhkes põleng.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati Rostovi oblastis vahemikus kell 20 kuni 21.30 Moskva aja järgi (Eesti aja järgi kell 19 kuni 20.30) kuus drooni, vahendas Baza.

Voroneži oblastis rääkisid kohalikud elanikud samuti valjudest plahvatustest. Sealgi käivitus Vene õhutõrje.

Droonide lendu märgati ka Venemaa Kurski oblasti kohal.

Dobropilljas sai vigastada seitse last

Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juhi sõnul korraldasid Vene väed reede hilisõhtul Donetski oblastis asuvale Dobropillja linnale mitu rünnakut, mille tulemuseks olid inimohvrid ja vigastatud. Hukkus 11 inimest.

Kannatada on saanud kaheksa kortermaja. Vigastatuid loeti kokku kogu päeva, Zelenski sõnul oli vigastatuid 50.

Seitse vigastatut viidi Dobropillja haiglasse ja kolm evakueeriti Dniprosse. Vigastatute seas oli seitse last.

"See oli üks jõhkramaid rünakuid, kombineeritud rünnak, mis oli teadlikult sihitud nii, et see tekitaks maksimaalset kahju," ütles Zelenski.

"Venemaa tõestab oma julmusega, et Moskvas pole nende jaoks midagi muutunud. Nad ei mõtle sellele, kuidas sõda lõpetada, vaid sellele, kuidas rohkem hävitada ja vangistada, kuni maailm lubab neil seda sõda pidada," ütles president.

Prantsusmaa annab Vene varade intressitulu Ukrainale

Prantsusmaa annab Ukrainale 195 miljonit eurot sõjalist abi, kasutades külmutatud Venemaa varadelt kogunenud intressi, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu laupäeval väljaandele La Tribune antud intervjuus.

Lecornu lisas, et Prantsusmaa kiirendab vanema tehnika, sealhulgas tankide ja soomukite viimist Ukrainasse.

2024. aasta oktoobris jõudis G7 kokkuleppele, millega lubati anda Ukrainale peaaegu 50 miljardi dollari suurune laen, mille tagatiseks on Venemaa välisvaradest saadav tulu.

Ka Suurbritannia allkirjastas 1. märtsil Kiieviga lepingu, millega antakse Ukrainale 2,26 miljardi naela suurune laen, mille tagatiseks on külmutatud Venemaa vara.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 885 130 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 274 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 21 360 (+14);

- suurtükisüsteemid 24 206 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1310 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1101 (+2);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 362 (+190);

- tiibraketid 3120 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 39 791 (+142);

- eritehnika 3773 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.