SIPRI ülevaate kohaselt tõusid Soome kaitsekulud eelmisel aastal 4,4 miljardi euroni ning selle taga on peamiselt uued relvahanked. Soome sõlmis mullu veebruaris USA-ga lepingu, mille käigus riik soetab ameeriklastelt 64 hävituslennukit F-35. Tehingu maksumus on 9,4 miljardit dollarit ehk 8,2 miljardit eurot.

Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide kaitsekulud kokku olid eelmisel aastal 345 miljardit dollarit ning reaalväärtuses tõusid need esimest korda kõrgemale 1989. aasta tasemest, kui külm sõda oli lõppemas. Nende riikide kaitsekulud olid 2022. aastal 30 protsenti suuremad kui 2013. aastal.

Mitmed riigid tõstsid oma kaitsekulutusi pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse eelmise aasta 24. veebruaril, osa riike teatas aga pikematest kaitseinvesteeringute plaanidest.

"Venemaa invasioonil Ukrainasse on otsene ja kohene mõju Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide kaitsekulutuste otsustele. See hõlmab ka mitme riigi mitmeaastasi plaane," ütles SIPRI vanemanalüütik Diego Lopes da Silva pressiteate vahendusel. "Seetõttu võime oodata Kesk- ja Lääne-Euroopa militaarkulutuste jätkuvat suurenemist järgmistel aastatel," lisas ta.

SIPRI analüütik Lorenzo Scarazzato märkis, et mitmed endised idabloki riigid on alates 2014. aastast, kui Venemaa annekteeris Ukrainalt Krimmi poolsaare, oma kaitsekulutusi kahekordistanud.

SIPRI ülevaate kohaselt kasvasid kõigi riikide kaitsekulud kokku eelmisel aastal 3,7 protsenti ja ulatusid 2240 miljardi dollarini. Euroopa sõjalised kulutused suurenesid aastases võrdluses kõige järsemalt viimase 30 aasta jooksul.

Kolm suurimate sõjaliste kuludega riiki olid USA, Hiina ja Venemaa, mis andsid kokku 56 protsenti kogu maailma kaitsekulutustest.