Ettevõtte arendusjuht Henri Arras teatas kirjas, et aastas vahetab Bolt Drive välja 50-60 protsenti oma autopargist, mis koosneb ligi tuhandest sõidukist. Sellest aastast kehtima hakanud automaksu tuleb aga tasuda terve aasta eest.

"See tähendab, et kui müüme või tagastame auto esindusse aasta keskel, oleme tasunud kogu aasta maksu ega saa seda tagasi. Sama kehtib ka kõigile autot võõrandavatele eraisikutele, kuid ettevõttele on mõju võimendatud – kaotame selle tulemusena 2025. aastal olulise lisakuluna hinnanguliselt 43 000 eurot, mis mõjutab teenuse arengut ja investeerimisvõimekust," selgitas Arras.

"Praegu käib arvestus kalendriaasta põhiselt, maksekohustus tekib 1. jaanuaril. Loomulikult tehakse päriselus autodega tehinguid kogu aasta vältel ja see loob ebaõiglase olukorra, kus inimene või ettevõte kes juunikuus auto müüb, on maksekohuslane terve aasta eest," kirjeldas Arras ERR-ile.

Olukord toob tema sõnul kaasa veel hulga probleeme, näiteks sest terve aasta automaksu tuleb tasuda ka nende sõidukite eest, mida nad enam ei kasuta ehk mis enam ettevõttele tulu ei too ning väheneb ettevõtte investeerimisvõimekus. Ettevõte peab seda ka ebaõiglaseks maksustamiseks.

"Maksusüsteem ei arvesta sõidukite tegelikku kasutusperioodi, mille tulemusel tuleb tasuda maks ka nende autode eest, mis lahkuvad turult enne maksuperioodi lõppu," tõi Arras välja.

Kõige selle tulemusel võib hind klientidele ettevõtte hinnangul tõusta, sest lisakulu kantakse kasutajale, nii aga väheneb teenuse atraktiivsus ja kättesaadavus.

Arras märkis, et samasugune ebaõiglus rakendub ka eraisikutele, kuid arvestades Bolt Drive'i mastaapi, on see nende puhul võimendatud. Lisaks võivad eraisikud teoreetiliselt automaksu edasimüügihinnale lisada, aga ettevõtte puhul pole see võimalik, sest paljud nende kasutatud autod müüakse teistesse riikidesse või tagastatakse esindusse, kust need on liisitud ning ka sellisel juhul ei saa maksukulu edasimüügihinna sisse arvestada.

"Tulemuseks on ebaõiglane rahaline kaotus. Kui riigikogu peaks hakkama arutama võimalikke muudatusi mootorsõidukimaksus, siis palume, et selle rakendamise tingimustes peaks arvestama ka autode tegelikku kasutusperioodi, et vältida ebaproportsionaalset maksukoormust teenusepakkujatele, kes panustavad paindlikesse ja keskkonnasõbralikumatesse liikuvuslahendustesse," sõnas Arras.

"See justkui motiveeriks tehinguid tegema 31. detsembril, et mitte ebaõiglaselt maksta selle osa eest, mil tegelikult autot ei kasuta. Aga kõik saavad aru, et see ei ole mõistlik asjade korraldus. Selle taga on ilmselt tehnilised aspektid, miks see niimoodi on tehtud. Aga kuna me teadsime, et on võimalik, et riigikogu ühel hetkel automaksu arutab, nagu tehakse kõikide uute seadustega, mis on küllaltki ulatuslikud ja keerukad - peale nende vastu võtmist korra vaadatakse üle, kas on vaja veel kosmeetilisi muudatusi teha, siis saatsime omalt poolt ettepaneku, et see näide oleks olemas, riigikogu rahanduskomisjonile, et neid asju arutades oleks ka see konkreetne kaasus käepärast," kirjeldas Arras.

Arras märkis, et see probleem puudutab ka eraisikuid, kuid kuna autorenti pakkuva ettevõtte autopark on suurem, on mõju neile märkimisväärne. "Eraisik võib-olla võib selle alla neelata. Kui see on näiteks 100 eurot, siis inimene võib leppida sellega ja tehingu ära teha, aga see ei tähenda, et see õiglane oleks," nentis ta.

Kas rahanduskomisjon üldse automaksu seadusesse mingisuguseid muudatusi plaanib, pole Arrase sõnul teada, kuid loodab, et seadus millalgi siiski avatakse.

Arras nentis, et autode ostmise ajatamine kindlasse perioodi aastas ei ole suurele ettevõttele mõistlik ja tähendaks rendiautode kvaliteedi kõikumist aasta lõikes.

2023. aasta aprillis ütles Bolti asutaja Markus Villig, et Eesti on viimane riik, kus pole automaksu ning Bolt on väga selle poolt, et see lõpuks tuleb. Samas märkis ta, et sõltub ka sellest, milline see maks tuleb, aga põhimõtteliselt toetab ta seda väga.

Õiguskantsler Ülle Madise teatas veebruaris, et mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest puuduvad sätted, mis arvestaks vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid, sellisel puhul pole aga põhjendatud maksu terve aasta eest võtta. Madise soovitas riigikogul seadused põhiseadusega kooskõlla viia.