Euroopa Liidu riigid leppisid reedel kokku Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamises poole aasta võrra, kuid pidid ühehäälsust nõudva otsuse läbiminekuks võtma Ungari survel nimekirjast välja kolm Vene kodanikku.
Diplomaatiliste allikate sõnul palus Budapest algul nimekirjast üheksa nime eemaldamist, kelle hulgas on mitu Venemaa režiimijuhile Vladimir Putinile lähedal seisvat oligarhi nagu Ališer Usmanov, Mihhail Fridman, Pjotr ​​Aven ja Dmitri Mazepin. Teistel riikidel õnnestus veenda seda arvu vähendama siiski kolmele.

Eesti välisministeerium teatas, et Ungari surve tõttu jäid nimekirjast aga välja kolm oligarhi, kes aitavad otseselt kaasa Venemaa agressioonile ja kellel on tihedad sidemed Venemaa diktaatori Vladimir Putiniga.

Nimekirjast eemaldati Gulbahhor Ismailova (Gulbakhor Ismailova), kes on prominentse suurärimehe Ališer Usmanovi õde, ärimees, väetisetootja Acron Groupi omanik ja endine Euroopa Juudi Kongressi esimees Vjatšeslav Moše Kantor (Viatcheslav Kantor) ja Venemaa spordiminister Mihhail Degtjarjov (Mikhail Degtyarev .

Neljas ärimees, keemiafirma Eurochem endine tegevjuht Vladimir Raševski, eemaldati pigem nõrga kohtuasja kui Budapesti surve tõttu.

Veel kolm isikut eemaldati nimekirjast, kuna nad on surnud.

"EL-i sanktsioonid kehtivad kuus kuud, mis tähendab, et iga kuue kuu tagant tuleb sanktsioonid üle vaadata ja nende kehtivust pikendada. Pikendamine nõuab liikmesriikide ühehäälset otsust," ütles välisminister Margus Tsahkna ja lisas, et praegu seda Ungari tõttu paraku ei ole.

"Ungari seadis poliitilistel põhjustel sanktsioonide pikendamise tingimuseks, et sanktsioonide nimekirjast tuleb eemaldada Venemaa ärimehed Viatcheslav Kantor, Mikhail Degtyarev ja Gulbakhor Ismailova," ütles Tsahkna.

Välisministri sõnul toetab Eesti sanktsioonide pikendamist ning mingit alust Venemaa ja selle agressiooniga seotud isikute suhtes kehtestatud sanktsioonide leevendamiseks ei ole.

"Venemaa eesmärgid – alistada Ukraina ja korraldada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuur – ei ole muutunud. Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu," rõhutas Tsahkna ja märkis, et juba juulis tuleb pikendada sanktsioone, mille alusel on EL külmutanud 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid.

"Ungari töötab süstemaatiliselt Euroopa ühiste julgeolekuhuvide vastu ja seetõttu peame kiiresti astuma konkreetseid samme, et liikuda edasi EL-i artikkel 7 menetlusega ehk peatada Ungari hääleõigus."

Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 7 menetlus võimaldab peatada EL liikmesuse õiguse (näiteks hääletamisõigus Euroopa Liidu Nõukogus), kui riik rikub tõsiselt ja järjekindlalt põhimõtteid, millele EL on rajatud, nagu on määratletud EL-i lepingu artiklis 2 (inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja põhiõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine). Sellest hoolimata on selle riigi liikmesuskohustused endiselt siduvad.

Neljapäeval kehtestas Eesti valitsus ennetava meetmena riigisisese finantssanktsiooni, millega külmutatakse ja tehakse mittekättesaadavaks Venemaa Föderatsiooni tegevust toetavate või sellele kaasaaitavate isikute, üksuste ja asutuste rahalised vahendid ja majandusressursid ning kehtestatakse füüsilistele isikutele Eestisse sissesõidukeeld, teatas välisministeerium.

"Tegemist on olulise meetmega vastukaaluks agressorriigi sihikindlale ja jätkuvale tegevusele Eesti ja Ukraina vastu. Määrus annab meile võimaluse kehtestada riiklik sanktsioon isikutele ja üksustele, kes aitavad kaasa Venemaa sellisele tegevusele ja poliitikale, mis kahjustab ja ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning stabiilsust ja julgeolekut Ukrainas," ütles Tsahkna. "Otsustasin riigisisese finantssanktsiooni kehtestada EL-i sanktsioonide nimekirjast Ungari tõttu välja jäänud Kantorile, Degtyarevile ja Ismailovale."

Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjast välja jäetud isikutel on nüüd lubatud Euroopa Liitu reisida ja nad saavad tagasi juurdepääsu oma külmutatud varadele Euroopas, nagu kinnisvara ja hoiused.

Ilma kokkuleppeta oleks ööl vastu pühapäeva aegunud kogu sanktsioonide nimekiri ning sanktsioonidest oleks vabastatud üle 1900 eraisiku ja üle 500 ettevõtte.

EL-i sanktsioone tuleb uuendada iga kuue kuu järel 27 liikmesriigi suursaadiku ühehäälsust nõudva otsusega Brüsselis. Pikendamise tähtaeg oli laupäev ja nüüd on nimekiri uuendatud kuni 15. septembrini.

Ungari, kes on Ukraina sõjast hoolimata säilitanud Moskvaga head suhted, ähvardas uuendamise blokeerida, kui teatud isikuid nimekirjast ei kustutata.