Uue kantsleri Friedrich Merzi konservatiivid ja nende tõenäoline vasaktsentristlik koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) leppisid kokku, et nõuavad blokilt rahaliste vahendite kinnipidamist ja hääleõiguse peatamist riikide suhtes, mis rikuvad selliseid olulisi põhimõtteid nagu õigusriik, selgub Politico nähtud koalitsioonilepingu kavandist.

Kuigi Ungarit nimeliselt ei mainitud, viitab koalitsioonileping selgelt EL-i suurimale reegliterikkujale, keda on aastaid süüdistatud demokraatlike normide eiramises, ajakirjandusvabaduse ja kohtunike sõltumatuse piiramises.

Saksamaa erakorralised parlamendivalimised võitnud Merzi juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja viimast valitsust juhtinud SPD peavad praegu läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks ning valitsemise aluspõhimõtete üle. Koalitsioonilepe hõlmab nii erinevaid küsimusi nagu rändepoliitika karmistamine, söekasutuse järkjärguline lõpetamine või sotsiaalkulutuste ülevaatamine ning selle Euroopa Liitu käsitlevas jaotuses puudutatakse ka vajadust survestada EL-i tegelema selliste riikidega nagu Ungari, märkis Politico.  

"Olemasolevaid kaitsevahendeid alates rikkumismenetlustest ja EL-i vahendite kinnipidamisest kuni liikmeõiguse peatamiseni, nagu hääleõigus EL Nõukogus, tuleb senisest palju järjekindlamalt rakendada," seisab koalitsioonileppe eelnõu EL-i poliitikat puudutavas osas.

Euroopa Parlament käivitas 2018. aastal Ungari vastu artikkel 7 menetluse esimese etapi, kuna Ungarit kahtlustati bloki alusväärtuste ja põhiõiguste tõsises rikkumises. Kuid protsess, mis võib viia Ungari hääleõiguse peatamiseni, on liikmesriikide poliitiliste erimeelsuste tõttu takerdunud.

2022. aastal otsustas Euroopa Komisjon blokeerida umbes 22 miljardi euro väärtuses Ungarile mõeldud EL-i toetusi, viidates murele sealsete inimõiguste ja kohtusüsteemi sõltumatuse pärast. Eelmisel aastal vabastas komisjon sellest pisut üle 10 miljardi.

Teine vaidluskoht EL-i ja Ungari valitsuse vahel on olnud Orbani Moskva-sõbralik poliitika, mille tõestuseks on Budapesti korduvad vetod, et blokeerida sanktsioone Venemaa oligarhidele ja sõjaväejuhtidele ning abi eraldamist Vene rünnakut tõrjuvale Ukrainale.

Vetoõigusest vabanemiseks soovib Saksa uus koalitsioon toetada kvalifitseeritud enamusega hääletamise laiendamist EL-i Nõukogus, eriti teatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) küsimustes, nagu sanktsioonide kehtestamine. See võimaldaks teha otsuseid ilma Ungari heakskiitu vajamata.

Laiemalt lubasid koalitsiooniläbirääkijad võtta Euroopa areenil proaktiivsema rolli, kasutades ELi poliitika kujundamise vahendina Weimari kolmnurka – Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola koostööformaati. Eelmise koalitsioonivalitsuse ajal, mida juhtis sotsiaaldemokraat Olaf Scholz, halvenesid Saksamaa suhted Prantsusmaa ja Poolaga.

"Weimari kolmnurgas otsime tihedat koordineerimist kõigis asjakohastes Euroopa poliitilistes küsimustes, et tegutseda EL-i kui terviku teenistuses ühtsemalt," seisab lepingu projektis, mis kordab ametisseastuva kantsleri Merzi varasemaid avaldusi, kes on öelnud, et teeb oma esimesel päeval visiidi nii Pariisi kui Varssavisse.

Konservatiivid lubasid käsitleda ka üht Saksamaa kohta Euroopa pealinnades sageli tehtavat etteheidet: Berliin on sageli jäänud EL-i olulistel teemadel peetud hääletustel erapooletuks, mida irooniliselt nimetatakse "Saksamaa hääletuseks".

Kui Saksa ministeeriumid ei suuda mõnes EL-i poliitikas omavahel kokkuleppele jõuda, jääb riik reeglina EL-i hääletustel erapooletuks. Merz on aga lubanud, et tema juhtimisel Brüsselis toimuvatel võtmehääletustel sakslased erapooletuks ei jää.

Kuid tema konservatiivid ja SPD on eriarvamusel, kuidas seda teha. Konservatiivid tahavad, et Merzil oleks EL-i ülitähtsate häälte puhul Saksamaa positsiooni määramisel suurem sõnaõigus, SPD aga soovib kinni pidada põhimõttest, mille kohaselt tuleb ministeeriumidevahelised vaidlused enne riigi positsiooni võtmist lahendada.

Lõplik koalitsioonilepe võib valmida aprilli keskel.