"Meie allikate sõnul võib Venemaa sissetungi suhtes Euroopa ühtsust lõhkuva Ungari käitumine kaasa tuua kahepoolsete suhete edasise halvenemise ja menetlused Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas hääleõiguse äravõtmise ja EL-i 43 miljardi euro suurusest toetusest ilmajäämise," märkis Ungari uuriva ajakirjanduse väljaanne Atlatszo.

Leht viitas Saksa tulevase välisministri Johann Wadephuli mõni nädal enne ametisse saamist öeldud sõnadele, et Saksamaa uus valitsus soovib Ungariga suhteid arendada, kuid ootab vastuseks sellele ka Budapestilt muutusi. Atlatszo rõhutas, et kantsler Friedrich Merz soovib erinevalt varasemast valitsusest Ukrainat märksa tugevamalt toetada ja soovis sel eesmärgil ka Euroopa ühtsust tugevdada, kuid plaani elluviimist takistab Ungari peaminister Viktor Orbán.

Atlatszo allikate sõnul ei olnud see Berliini ainus pöördumine Budapesti poole – Merzi ja Orbani vahel toimus lühike neljasilmavestlus ka 16. mail Tiranas Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel. Seejärel kommenteeris Orbán, et tema ja Merz ei ole Ukraina küsimuses ühel meelel.

"Saksa pool ei kommenteerinud seda vestlust avalikult, kuid saime teada, et juba siis oli ta juhtinud Ungari peaministri tähelepanu vajadusele EL-i ühtsuse järele Moskva kohtlemisel," märkis leht.

Samas edastas Saksamaa oma sõnumi Ungarile ka ametlikumal viisil, kui juuli keskel käis Budapestis Saksa välisministeeriumi riigisekretär, veterandiplomaat Géza Andreas von Geyr ja kohtus seal muuhulgas Orbani kabinetiülema Gergely Gulyási, välisministeeriumi julgeolekupoliitika riigisekretäri Péter Sztárayga ning mitme muu tähtsa ametnikuga.

Nendel kohtumistel andis Saksa valitsus Ungari poolele edasi ka oma sõnumi, et kuigi Berliin otsib Budapestiga pragmaatilist koostööd, on kahepoolsete suhete parandamise eeltingimuseks see, et Ungari valitsus muudaks oma poliitikat Ukraina suhtes ega õõnestaks EL-i ühist tegevust Ukraina toetuseks ja Venemaa vastu, märkis leht, lisades, et ei saanud kohtumiste sisu kohta kummaltki poolelt täpsemaid selgitusi.

Atlatszo tõdes, et kui seni on Saksa valitsus Euroopa Liidu tasandil kutsunud üles Ungariga suhtlemisel vaoshoitusele sealsete Saksamaa investeeringute tõttu, siis riigi uus juhtkond on seadnud julgeolekupoliitika ettepoole majanduslikest huvidest. See aga tähendab, et lisaks kahepoolsetele suhetele kavatseb Berliin algatada Ungari korralekutsumist ka Euroopa Liidu tasandil.

Ungari poliitikamuutus on aga vaja saavutada seetõttu, et välis- ja julgeolekupoliitika otsused nõuavad Euroopa Liidus valdavalt ühehäälsust, mis tähendab Ungari võimalust neid blokeerides kogu EL pantvangi võtta, rääkis lehele Groningeni ülikooli rahvusvahelise õiguse ja poliitika professor John Morijn.

Atlatszo kirjeldas varasemaid juhtumeid, kuidas Euroopa Liidus on mõne riigi vastuseisust juriidiliste nippidega üle saadud, kuid tõdes Euroopa Komisjoni tööga tuttavatele allikatele viidates, et praegusel juhul pole olukord nii lihtne. Ungari valitsusest möödaminek poleks praeguses tundlikus olukorras EL-i poolt õige taktika, kuna nüüd on vaja selget ja ühtset suhtlust nii Kiievi kui ka Moskvaga ning EL peab välismaailmale oma ühtsust näitama. Seetõttu olevat nüüd üha rohkem poliitilist tahet survestada Ungari valitsust karmimate meetmetega.

"Meie allikad on üksmeelselt väitnud, et plaanitakse külmutada kõik Ungarile praegu eraldatud EL-i vahendid, võimalik, et juba sel sügisel," kirjutas leht, lisades, et nii komisjoni kui liikmesriikide esindajate sõnul on see kõige tõhusam meede Ungari peaministri vastu, kes mõistab ja räägib ainult raha keelt. Praegu on külmutatud 55 protsenti Ungarile mõeldud taastefondist ja kolm rakenduskava, kuid tasub meeles pidada, et Ukraina liitumise teemalisel EL-i tippkohtumisel vabastati Orbáni valitsusele 10 miljardit eurot EL-i vahendeid, et ta otsust ei vetostaks.

Ligikaudu 43 miljardi euro suurusest summast, mis koosneb Ungarile EL-i eelarvest seitsme aasta peale lubatud vahenditest ja taastefondist eraldatud rahast, võiksid nad külmutada veel kümneid miljardeid eurosid, sealhulgas kõik põllumajandustoetused, mis oleks Ungari majandusele katastroof. "Meie allikate sõnul on nüüd nii komisjonil kui ka liikmesriikidel poliitiline tahe seda teha," väitis Atlatszo.

Paralleelselt EL-i vahendite külmutamise võimalusega on ka võimalus, et jätkatakse artikkel seitsme menetlust, mis võib lõpuks kaasa tuua Ungarilt hääleõiguse äravõtmise. See menetlus on aastaid veninud ilma edasiminekuta ja üks selle põhjuseid oli Saksamaa. Uus Saksamaa valitsus on selle küsimuse aga uuesti päevakorda võtnud ja seda ei takistaks enam ka Poola, mille uus valitsus ei ole erinevalt eelmisest Orbani liitlane.

Lehe allikate sõnul võivad hääle äravõtmise otsuse vastu olla aga Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria, mis suhtuksid ettevaatlikult sellesse meetmetesse, kuna seda võidaks rakendada ka nende vastu seoses õigusriigi nõuete eiramisega nende juures.

Siiski oleks Atlatszo andmeil võimalik välja töötada ka selline lahendus, mille kohaselt saab liikmesriigi hääleõigust piirata, kui ta rikub pidevalt õigusriigi põhimõtteid, ühes valdkonnas, antud juhul julgeolekupoliitikas, eraldi otsusega, mitte ühehäälselt, vaid kvalifitseeritud häälteenamusega. Ungari hääleõiguse äravõtmist rakendataks ainult seoses Ukraina küsimusega.

Atlatszo märkis, et lisaks Saksamaale kaotab üha rohkem liikmesriike kannatuse Ungari valitsuse vetopoliitika suhtes ning seetõttu võivad sügiskuud kaasa tuua lisaks uutele poliitilistele konfliktidele ka konkreetseid rahalisi tagajärgi Budapestile. Kui Orbán ja tema liitlased ei suuda Merziga peagi kokkuleppele jõuda, võib sellel olla Ungari jaoks katastroofilised majandus- ja julgeolekupoliitilised tagajärjed.

Kuna küsimus ei puuduta enam ainult õigusriigi põhimõtteid, vaid ka EL-i otsustusprotsessi ja Euroopa julgeolekupoliitika ühtsust, siis võib järgmistel sammudel olla seega põhimõtteline mõju mitte ainult Ungarile eraldatud rahaliste vahendite saatusele, vaid ka Ungari manööverdamisruumile Euroopa Liidus.

Samas märkis Atlatszo, et Ungarit valitsev Fideszi partei ilmselt ei loodagi suhete paranemisele oma endise Saksa sõsarparteiga, mis praegust valitsust juhib. Ungari majandusolukorra halvenemise ja avalike teenuste allakäigu tõttu on ainus teema, mida ta niigi tulisesse valimiskampaaniasse lisada saab, Ukraina-teemaline hirmutamine, tõdes leht.