Gümnaasiumilõpetajatel on võimalik inglise keele lõpueksamiks valida riigieksam või Cambridge'i C1 keeletest, mida saab teha ka 11. klassis. Postimees oma koolide edetabeli koostamisel aga aasta varem tehtud eksameid arvesse ei võta, sest haridus- ja noorteameti (harno) statistikaportaal haridussilm kuvab eksamitulemuste infot konkreetsete õppeaastate, mitte koolilõpetajate lõikes.

"Haridussilmas näeme infot ühe õppeaasta eksamisooritajate kohta ühes koolis - ehk koondvaates on koos kõik inglise keele C1 eksami tegijad olenemata sellest, kas nad käivad selle kooli 11. klassis või on abituriendid," ütles harno eksamite ja uuringute keskuse analüüsi juhi Merit Kangro.

"Linnukese abil saab C1 eksamitulemusest välja võtta 11. klassi eksamitegijad, kuid aasta varem eksamit teinud õpilaste andmeid nende koolilõpetamise aasta tulemustesse lisada ei saa," sõnas Kangro.

Kangro sõnul võib seetõttu koolide edetabeli adekvaatsus kannatada. "Kindla aasta koolilõpetajate kontekstis ei pruugi edetabel olla korrektne," sõnas Kangro.

Samuti ei kuva haridussilm andmeid, kui eksami sooritanuid on alla viie. See võib mõjutada väikekoolide tulemusi.

Postimees: edetabel pole vigane

Postimehe koolide edetabeli koostaja Aarne Seppel ütles ERR-ile, et kui harno võimaldaks talle inglise keele eksamite lõikes täpsemaid andmeid, siis ta neid kindlasti kasutaks.

Seppeli hinnangul pole Postimehe edetabel vigane, sest kasutatud on samas koolis tehtud eksamite tulemusi.

"Mina arvestan teatud õppeaastal tehtud eksamite tulemusi. Ma ei tea, kas need on tehtud 11. klassis või on mõni eriti andekas teinud C1 eksami juba 10. klassis," sõnas Seppel.

Koolide edetabeli tegemist haridussilma andmete põhjal kavatseb Seppel jätkata.

Direktor: matemaatikuna ei saa ma valemist aru

Samas on koole, kelle senine renomee ehk koht edetabelis on inglise keele eksamitulemuste taolise arvestamise tõttu langenud.

Kuigi Nõo reaalgümnaasium oli Tallinna reaalkooli järel matemaatikaeksami tulemuste poolest terves Eestis teisel kohal, jäi kool edetabelis tervikuna alles 17. kohale. Põhjuseks kesine tulemus inglise keele eksamilt - vaid 28,9 punkti.

"Meie õpilased 2024. õppeaastal ei teinud C1 taseme inglise keele eksameid, vaid tegid need ära 2023. aasta kevadel olles 11. klassis. Kui Postimees oleks tahtnud teha adekvaatset edetabelit, siis oleks ta pidanud Nõo reaalgümnaasiumi hindamisel kasutama 2022/2023. õppeaasta C1 keeleeksami 11. klassi õpilaste andmeid," ütles Nõo reaalkooli direktor Jaanus Järveoja.

Kehva inglise keele riigieksami tulemust kommenteerides ütles direktor, et riigieksami inglise keeles teevadki natuke nõrgemad õpilased, sest C1 eksamile on ka eelvoor, mis tuleb läbida. Samas üritavad need, kel vähegi võimalik, teha just C1 eksami. "90 õpilasest 75 teevad C1 eksami," ütles Järveoja.

Järveoja rääkis ka, et ta on küll matemaatik, aga Postimehe valemist, millega kõrvutatakse Cambridge'i testi ja inglise keele riigieksami tulemuste skaalasid, ei saa ta täpselt aru.

"Iga matemaatikaga tegelev inimene saab aru, et sellist asja ei saa tabelisse panna," kritiseeris Järveoja ka asjaolu, et tabelis on inglise keele eksami tulemused lõpetajate lõikes võrreldamatud.

Järveoja sõnul on tal olnud peale edetabeli ilmumist raske Nõo reaalgümnaasiumi vilistlastele ja õpetajatele selgitada, miks kool edetabelis on kukkunud. "Samas meil oli väga tugev lend. Kui oleks arvestatud ainult eesti keele ja matemaatika tulemusi, oleksime olnud edetabelis teisel kohal," sõnas Järveoja.

"Olen seda meelt, et selliseid edetabeleid ei ole mõislik avaldada, ja seda üldse mitte ainult meie kooli läbielamiste pärast. Kui on võimalik andmeid võrrelda, nagu eesti keel ja matemaatika, siis palun," sõnas Järveoja.

Postimehe koolide edetabelis on esikohal Tallinna reaalkool, teisel Tallinna inglise kolledž ja kolmandal Gustav Adolfi gümnaasium.