Starmer ütles Londoni lähedal peetud 31 riigist koosneva tahtekoalitsiooni riikide sõjaliste planeerijate koosolekul esinedes, et Venemaa režiimijuht Vladimir Putin peab teadma, et relvarahu rikkumine Ukrainas toob kaasa tõsised tagajärjed. Kuid kui varem on Starmer keskendunud maavägede (i.k. boots on the ground) saatmisele Ukrainasse rahu tagama, siis neljapäeval rõhutas ta mere- ja õhujõu rolli rahu kaitsmisel, teatas Financial Times.

Briti peaminister ütles, et alalise relvarahu saavutamiseks võib olla erinevaid teid, lisades: "Me vaatame merd ühe stsenaariumi järgi, taevast, ilmselgelt maad ja piire ning [Ukraina] taastamist."

Kuid ta rõhutas, et prioriteediks peab olema Ukraina toetamine enda kaitsmisel: "Neil on võimekus, neil on sõdurid ja rindekogemus," ütles ta Northwoodi sõjaväebaasis ajakirjanikele. "Seega me ei räägi millestki, mis seda võimet asendab – me räägime millestki, mis seda tugevdab ja seejärel asetab ümber võimed seoses õhu, vee, mere ja maaga."

Eelmisel laupäeval peetud Ukraina rahutagamises osaleda soovivate nn tahtekoalitsiooni riikide liidrite videoarutelul oli kohtumisel osalenud inimese sõnul samuti märgata nihet liikuda maavägede kohalesaatmiselt õhu- ja merepatrullidele, märkis FT.

Leht meenutas ka, et Putin on selgelt öelnud, et ei kavatse sallida NATO riikide vägede viibimist Ukrainas ühegi rahulepingu alusel.

Starmer on ka möönnud, et seni pole ühtegi märki sellest, et USA president Donald Trump oleks valmis tagama sõjalise julgestuse, mida selline rahutagamisjõud vajaks.

Üks Briti ametnik ütles, et Starmer neljapäeval lihtsalt laiendas seda, milline võib reaalsuses brittide roll olla ja milline see oleks operatsioonifaasi liikumisel.

Samas rõhutas Ühendkuningriigi peaminister, et Putinil ei ole vetoõigust koalitsiooni vägede paigutamise üle Ukrainasse. "Putin tahab kaitsetut Ukrainat," ütles Starmer.

Briti ametnikud on varem öelnud, et mitmerahvuselistesse vägedesse võib kuuluda kuni 30 000 sõdurit. Samas on Venemaal ja Ukrainal sõjas hõivatud sadu tuhandeid sõdureid.

Esinedes mitmesajale sõjalisele planeerijale, kes olid peamiselt pärit Euroopast, aga ka teistest riikidest, sealhulgas Austraaliast, Kanadast ja Uus-Meremaalt – ütles Starmer, et oluline on olla valmis relvarahu korral kiiresti tegutsema. Ta lisas ka, et pärast teisipäeval Trumpi ja Putini vahel peetud kõnelusi on fookusesse tõusmas ajakava võimalikuks relvarahuks. 

Kohtumine järgnes eelmisel nädalavahetusel Londonis kokku kutsutud poliitiliste liidrite videokõnele ja eelmisel nädalal Pariisis toimunud kaitsejõudude staabiülemate esialgsele kohtumisele.

Emmanuel Macron teatas neljapäeval, et võõrustab järgmisel neljapäeval Pariisis Euroopa liidrite ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumist, et arutada Kiievi edasist toetamist.

Starmer rõhutas lisaks, et Briti vägede tegevus Ukraina julgeoleku tugevdamiseks ei tähenda oma võetud kohustustest taganemist teistes riikides. Ühendkuningriigi väed on paigutatud NATO idatiivale, sealhulgas Eestisse.

Jack Watling Briti mõttekojast Royal United Services Academy ütles neljapäeval toimunud konverentsil, et Ukrainas asuv Euroopa kontingent põhineks tõenäoliselt õhujõududel, mitte maavägedel.

"Venelastel vabanes nädal tagasi Kurskis 22 brigaadi ulatuses vägesid ja nad suunavad need rinde teistesse osadse," ütles ta. "See moodustab umbes 70 000 sõduri võrra rohkem lahingujõudu, kui kogu Briti armee suudaks lahinguväljale tuua."