Viimasel ajal on palju juttu olnud insenerihariduse (ala)rahastamisest ning sellest, kuidas insenerivaldkonnas on tudengitest puudus. Selleks, et olukord muutuma hakkaks, on oluline, et riik seaks insenerid prioriteediks ja suunaks nende arendamisse süsteemselt ja pikaajaliselt rohkem ressursse.

Inseneeriavaldkonna rahastus on ebapiisav, et tagada insenerihariduse kvaliteedi ja ulatuse tõus, kuid ei piisa ainult rahast, oluline on ka noorte huvi ja tahe inseneeriat õppida ning sellega tegeleda. Kui me ei suuda noori inseneeriast huvituma panna, ei tule meile juurde spetsialiste, keda Eesti tegelikult oma julgeoleku tagamiseks ja arenguks vajab.

Ekspertide sõnul on inseneeria valdkonna rahastus olnud aastakümneid ebapiisav ning kõrgtehnoloogiline tööstus on Eestis seetõttu kiratsenud. Hiljuti ellu kutsutud inseneriakadeemia on positiivne areng valdkonna arendamisel, mis toetab inseneriharidusse panustamist.

Teaduse ja tehnika populariseerimine koolides ning miks mitte ka lasteaedades peaks algama juba varakult, et kujundada inseneriharidusele tugev vundament ja jätkusuutlik järelkasv. Kui õpilasel puudub tugev arusaam matemaatikast, füüsikast ja keemiast, on ebatõenäoline, et ta valib edasiõppimiseks inseneeriavaldkonna, kus reaalainete oskus on hädavajalik.

Seetõttu tuleks ühe sammuna muuta reaalained noorte jaoks huvitavaks ja atraktiivseks, kasutada innovatiivseid õpetamismeetodeid ning tuua õppetöösse rohkem praktilisi ülesandeid ja päriselulisi näiteid. Samuti võiks tihedam koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega aidata noortel mõista, kuidas reaalained on seotud tulevikuvõimaluste ja põnevate karjäärivalikutega.

Nendele, kes kõrgkoolis juba inseneeriat õpivad, peab tagama selle, et inseneriõpe ei jääks pelgalt akadeemiliseks harjutuseks, vaid et tudengitel oleks võimalus osaleda reaalsetes projektides, mis seovad neid näiteks kaitsetööstuse, energialahenduste või kõrgtehnoloogilise tootmisega. Eesti on väike, mistõttu peame olema nutikad. Meie insenerid peavad oskama mõelda ette ja näha lahendusi seal, kus teised näevad takistusi.

Julgeolekukriis maailmas on teravalt esile toonud inseneride rolli kaitsevõime tagamisel. Tänapäeva lahinguväljal on autonoomsed süsteemid, nutikad energialahendused ja innovaatilised relvasüsteemid kõik inseneride töö vili. Kui soovime tagada Eesti iseseisvuse ja kaitsevõime, on vaja insenere, kes oskavad ja tahavad erinevatele väljakutsetele lahendusi leida ja muutuvate oludega kiirelt kohaneda.

Kindlasti tuleb lisaks rahalise toetuse leidmisele tegeleda ka noorte teadlikkuse tõstmise, ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamise ning insenerihariduse praktilisemaks muutmisega.

Kui soovime, et Eesti on iseseisev ja tugev nii majanduslikult kui ka julgeoleku seisukohalt, peame mõistma, et tuleviku insenerid sünnivad kõigi nende tegurite koosmõjul, nad peavad tundma, et nende valdkond on oluline ning nende tegemisi väärtustatakse.