Euroopa kaitsevalmiduse valge paber peaks olema justkui teejuht, mis näitab, kuidas Euroopa Liit suudab järgmise viie aastaga oma julgeoleku kindlustada.

"See on pöördeline hetk, et tegutseda. Jah, rahastuse vajadused on tohutud. Täna kinnitatud ettepanekud on samas hädavajalikud," kõneles Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

See plaan ei ole midagi täiesti uut. Põhimõtteline suund, et Euroopa kaitse rahastamiseks hakatakse laenu võtma, lepiti kokku juba kahe nädala eest. Nüüd räägiti vaid veidi täpsemalt, kuidas ja millele raha kulutada.

"Õhukaitse, mis puudutavad mitut liikmesriiki korraga. Suured projektid nagu militaarne mobiilsus, et kõik varustus saaks ka liikmesriikide vahel liikuda," loetles Kallas.

Komisjon pakub 150 miljardi euro jagu laene, mida liikmesriigid saaks kasutada, et koos osta just Euroopas toodetud sõjaväetehnikat. Nii loodetakse, et Euroopa kaitsetööstus saab ka tellimusi. Kuid selle laenu peavad liikmesriigid ise tagasi maksma.

Päris ühislaenu praegu ei võeta, aga Kallas mõttest loobunud ka pole.

"Arvestades seda vajadust, mis meil on, siis see ei saa olla laualt maas, sellepärast et need vajadused kaitsesse investeerida on niivõrd suured. Praegu, kui me räägime nendest mahtudest, see on 800 miljardit. Aga jällegi, koos laenates saaksime odavamalt laenata. Koos laenates ühisteks projektideks on see ka mõistlik," rääkis Kallas.

Komisjon kirjutab valges paberis, et kui arvesse võtta ostujõu vahet, kulutab Venemaa tõenäoliselt tänavu sõjaväele rohkem kui Euroopa Liidu liikmesriigid kokku. Kuna koos kohustust ei võeta, sõltub see, kas Euroopa laseb sellel juhtuda, riikide eraldi otsustest.

"450 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ei peaks lootma 340 miljoni ameeriklase peale, et ennast kaitsta 140 miljoni venelase eest, kes ei saa jagu 38 miljonist ukrainlasest. Me suudame rohkemat," sõnas Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius.