Euroopa Liidus jätkuvad arutelud, kuidas suunata kaitsevaldkonda raha, mis seni oli mõeldud näiteks rohe- või digipöördeks või hoopis transpordiinvesteeringuteks.

Triin Tomingas rahandusministeeriumist ütles ERR-ile, et konkreetselt on Euroopa Liidus olnud arutluse all näiteks võtta kasutusele miljard eurot ühtekuuluvusfondide rahast. See on raha, mis on sellel eelarveperioodil Eestile määratud, kuid mida Eesti ei ole seni kasutusele võtnud.

Umbes 70 protsenti ühtekuuluvusfondide rahast on Eesti võtnud praeguseks kasutusse, kuid 3,4 miljardist eurost ligi miljardil ei ole konkreetseid lepinguid taga. Ühtekuuluvusfondide raha saab Tominga sõnul kasutada 2029. aasta lõpuni.

"Valdkonnas, kus me täna näeme veel (ühtekuuluvusfondide raha – toim.) jääke, on hoonete energiatõhusus, teadusarendus ja innovatsioon, ringmajandus ja jäätmekäitlus, maantee- ja raudteeinvesteeringud, regionaalarengutoetused, digitoetused ja 5G investeeringud," ütles Tomingas.

Ta täpsustas, et näiteks on ühtekuuluvusfondidest praegu kasutamata raha, mis on mõeldud Rail Balticu lõikude või objektide rahastamiseks, aga seal on ka maanteelõike Tallinna-Tartu suunal.

Ühtekuuluvusfondide raha on selline, kus me oleme andnud Euroopa Komisjonile lubaduse kasutada raha just kindlas valdkonnas või kindlaks otstarbeks ning Euroopa Liit jälgib, kuidas me raha kasutame.

Näiteks on ühtekuuluvusfondide raha läinud Rail Balticu raudtee rajamiseks ning raha peab kasutama nii, et 2030. aasta lõpus saaks raudteel juba rongiga sõita.

Tominga sõnul on ühest miljardist eurost umbes pool selline, mida annab lihtsamini või paindlikumalt kaitsevaldkonda ümber suunata.

"Igal juhul võimaliku tõste korral me peame vaatama üle erinevad kitsendused. Kui näiteks rahavähendamine kuskil real tähendaks, et me paneme ohtu mingi muu rahastuse kuskilt kesksest fondist või sellega seoses näiteks ei suuda mingist tähtajast kinni pidada, mis võib meile tähendada finantsiliselt negatiivset mõju, siis loomulikult seda tuleb arvesse võtta," ütles Tomingas.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Tomingas ütles, et praeguse teabe kohaselt ei saaks siiski sellest ühtekuuluvusfondide jäägist osta sõjatehnikat või laskemoona.

"Ümbersuunatavast rahast kaitsesse saaks praeguse teabe põhjal rahastada kaitsetööstuse teadus- ja arendustegevust, kaitsetööstuse taristuinvesteeringuid, ka kahese kasutusega investeeringuid, kus on nii tsiviil- kui ka militaarotstarve. Sellest jäägist ei saaks aga rahastada konkreetselt sõjatehnika või laskemoona ostu," ütles ta.

Tominga sõnul on praegu veel siiski palju lahtist.

"Eelkõige me ootamegi selgust, kas kavatsetakse vähendada nõudeid näiteks kliimapanuse investeeringute osakaalu kohta. Või kas suurendataks kaasfinantseeringu määra. Ning kas võetakse maha piiranguid fondidevahelisteks tõsteteks. Need on sellised asjaolud, mis lõpuks määravad ka selle summa, mille piires on võimalik neid valikuid teha," rääkis ta.

Praegu näiteks on Eesti leppinud Euroopa Liidus kokku, et 30 protsenti Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast suunatakse kliimameetmetesse. Regionaalarengu fondi kogumaht on 1,7 miljardit eurot ehk see moodustab umbes poole kogu ühtekuuluvusfondide mahust.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht esinduse juhi ülesannetes Ave Schank-Lukas rääkis, et kolmapäeval tutvustatud Euroopa kaitsepakett ühtekuuluvusfondide raha ümbersuunamist veel ei puuduta.

Schank-Lukas ütles, et see, kas ja kuidas võiksid liikmesriigid suunata ühtekuuluvusfondide rahajääki, peaks selguma järgmisel nädalal, kui komisjon teeb konkreetsed ettepanekud.