"Esimest korda on meie eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2045 põhiseaduses," ütles sotsiaaldemokraadist (SPD) Saksa parlamendisaadik Matthias Miersch. 

Nullheite kohustus jõudis põhiseadusesse märtsi keskpaigas, mil ametist lahkuv parlament võttis vastu põhiseaduse uue muudatuse. Selle surusid edukalt läbi roheliste fraktsiooni kaks liidrit, kes pidasid terve öö läbirääkimisi konservatiivse CDU liidri Friedrich Merziga. 

Kõnelustel osales ka SPD liider Lars Klingbeil ja kõnelused kestsid hommikuni välja. Kolm erakonda leppisid siis ka kokku nullheite muudatuses, mis oli osa võlapiduri reegli leevendamisest.

Saksa parlament kiitiski seejärel heaks heaks põhiseadusmuudatuse, mis lubab riigi laenukoormust oluliselt suurendada ning suunab senisest rohkem raha investeeringuteks ja kaitsekuludeks.

Augsburgi ülikooli professor Josef Franz Lindner ütles ajalehele Bild, et nullheite lisamine põhiseadusesse oli kõrge riskiga tegevus. Aktivistid saavad siis vajadusel pöörduda kohtusse ja põhiseaduskohus võib tõlgendada, et 2045. aasta eesmärk on õiguslikult siduv kohustus. 

Teised eksperdid samas leiavad, et suure tõenäosusega muudatus ei too kaasa laiemaid õiguslikke tagajärgi. Leitakse, et muudatus on pigem deklaratiivse iseloomuga, mis kordab üle valitsuse senist kavatsust saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus, vahendas Euractiv.

Rohelistega saavutatud kompromiss sisaldab ka kokkulepet eraldada 500 miljardi euro suurusest taristuinvesteeringuteks mõeldud fondist 100 miljardit kliima- ja majandusmuutustega tegelemiseks.

Kavandatava muudatuse jaoks oli vaja kahekolmandikulist häälteenamust. Ilma rohelisteta poleks SPD ja CDU hääli kokku saanud, seega roheliste toetus oli kriitilise tähtsusega. 

Netonullheite saavutamiseks peavad kasvuhoonegaaside heited olema tasakaalustatud süsiniku sidumisega.

Rohelistel on nüüd põhjust tähistada, CDU-l ja SPD-l on nüüd aga oma kulukate valimislubaduste täitmiseks vähem manööverdamise ruumi. Samas ka SPD liider Klingbeil väljendas rahulolu, et nullheite kohustus kirjutati põhiseadusesse. 

Merz võib aga olla murelik, kuigi valimiskampaania ajal lubas ka CDU austada 2045. aasta süsinikneutraalsuse eesmärki. Samas lubas Merz toetada raskustes olevat Saksa autotööstust ja võtta tagasi sisepõlemismootorite keelu. 

Samal ajal hingavad CDU kuklasse veel ka populistid. Parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD) üritab juba väita, et Merz on hoopis vasakpoolne poliitik, kes ei esinda konservatiivsete valijate huve.