Veel kaks kuud tagasi oli Kostjantõnivkas Jelenale kuuluvas väikeses kohvikus palju rahvast, nüüd aga valitseb tühjus. Linnas kehtib komandanditund. Elanikud võivad väljas olla kell 11 kuni kell 15. Kuu aja eest kukkus Jelena maja kõrvale Vene liugpomm.

"Ma olen 60-aastane. Mis sa arvad, kui hubane mul praegu on? Kogu maja on varemetes. Ma elan nagu telgis. Aknaid-uksi pole, kõik on vineeriga kaetud, tapeeti pole, lage pole, seintes on augud," kirjeldas naine.

Külastajaid turul eriti palju ei ole.

"Hinnad on tõusnud, väga palju. Kartul on kallinenud, sibul ja kapsas samuti – kõik borši koostisained. Kõik on kaks-kolm korda kallinenud," tõdes Vadim.

Kas kohalikud elanikud tunnevad vaherahu saabumist?

"Vähem on hakatud pommitama. Nii ühelt kui ka teiselt poolt. Hetkel on nii. Tahaks, et see saaks kord juba läbi," ütles Vadim.

"Iga päev pommitatakse. Iga päev. Inimesed põgenevad, sest siin pole võimalik elada. Inimesed saavad siin surma," rääkis Lidia.

Linna, kus kunagi elas mitukümmend tuhat inimest, on praeguseks alles jäänud alla 5000. Sealhulgas eestlane 43-aastane Jaanus Parksepp. Üheksa-aastasena tõi tema ukrainlasest ema ta Eestist Kostiantõnivkasse.

"Enne sõda oli kõik hästi, poed olid kaupa täis. Praegu on aga õudne. Iga päev suletakse aina enam poode," ütles Jaanus, kellele jäid Eestisse isapoolne vanaema ja teised isapoolsed sugulased.

Jaanuse sõnul läheks ta hea meelega praegu Eestisse, kuid ei tea, kuhu pöörduda.

"Aktuaalne kaamera" jättis Jaanusele Eesti saatkonna telefoninumbri Kiievis ning väisas varemeteks muutuvat linna.

Maja, kus Ljubov elas, sai sai tabamuse kaks nädalat tagasi. Ljubov läks vaatama, mis tema korterist alles on jäänud.

"Tulin, tahtsin oma riideid võtta, aga ei saa ust lahti. Majas uputab ja uks on kinni paisunud. Tahaks kas või midagi sealt kätte saada," rääkis ta.