Riik valis need kolm valdkonda välja pärast põhjalikku analüüsi, kui äriliselt kõige perspektiivikamad suunad, kuhu Eesti ettevõtted saavad investeerida. Sisuliselt aitab Metrosert erinevate labori võimekustega ettevõtetel nende tooteid teadmiste põhiselt konkurentsivõimelisemaks muuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Metrosert saab toetada ettevõtteid industrialiseerimise sammude elluviimisel. See on väga keerukas protsess ja see tähendab seda, et kuidas aidata ettevõtetel jõuda suurseeria tootmiseni välja," ütles Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonna juht Rainer Kivimäe.

Droonide arendamisel teevad Metroserdiga koostööd kõik Eesti droonitootjad. Metroserdi juhatuse esimehe Aigar Vaigu sõnul on Metrosert rakendusuuringute valdkondade arendamisel lähtunud ettevõtete vajadustest, et nende ideed ellu viia.

"Droonide peal on erinevaid sensoreid ja nüüd kui ettevõte tahab teada, kas tema uudne sensor töötab ka ekstreemsetes ilmastikuoludes, siis saab selle sensori tuua Metroserti ja meie siis uurime järgi, kas ta nendes ekstreemsetes ilmastikuoludes tõepoolest ka vastu peab. Ei pea katsetama neid tehnoloogiad nii-öelda põllul või siis päris looduses, vaid enne saab testid meie juures ära teha ja vajalikud õppetunnid juba kätte," rääkis Vaigu.

Majandusminister Erkki Keldo (RE) ütles, et riigi investeeritud 11 miljonit eurot peab ennast kindlasti ära tasuma.

"Annamegi võimaluse need katselaborid, testlaborid välja ehitada, sellepärast, et tulevikus peab rakendusuuringute keskus olema äriliselt isetasuv. See tähendab seda, et eraettevõtted saavad mina sinna ja osta teenust," sõnas Keldo.

Möödunud aasta augustis suurendas valitsus Metroserti aktsiakapitali viie miljoni euro võrra ettevõtte all tegutseva rakendusuuringute keskuse biorafineerimise tegevussuuna käivitamiseks.