Ida-Viru omavalitsused nihutavad piire, et lahutatud külasid ühte liita

Ida-Virumaal jooksevad omavalitsuste piirid mitmes kohas läbi külade, ühes koha ka läbi maja. Olukorda püütakse lahendada läbirääkimistega, kuid väljapääsuks võiks olla haldusreformi jätkumine.
Alutaguse vallavolikogu esimehe Marek Kullamäe sõnul peaksid omavalitsuse piirid olema mõistlikud, loogilised ning võimalusel ka nähtavad, olgu piiriks tee või metsasiht. Tavaelus see paraku nii ei ole, tunnistas Kullamägi.
"Selliseid juhtumeid on Eestis palju, kus peale valdade ühinemisi ei jookse piirid mööda krunte, pigem nad jooksevad nii nagu jumal juhatab, kus läbi küla, kus läbi konkreetse maatüki. Meie vallas on juhus, kus jookseb piir läbi ühe maja. Kaks kolmandikku maja on meie vallas ja üks kolmandik on Kohtla-Järvel, neid juhtumeid on palju."
Alutaguse vald soovibki piire õgvendada Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linnaga. Jõhvile pakutakse maadevahetust, Kohtla-Järvega saab läbirääkimiste teemaks Ereda küla, millest kolmandik asub Kohtla-Järve Sompa linnaosas ja kaks kolmandikku Alutaguse vallas.
"Seda osa, mis on praegu Kohtla-Järvel, teenindab Alutaguse vald - teede hooldus ja haldus, samuti veetorustik. Ja see osa, mis me sooviksime endale Kohtla-Järvelt, seal on viis talu. Ma ei usu, et Kohtla-Järve linn peaks tegelema taludega, see on pigem meie teema," sõnas Marek Kullamägi.
Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo peab Ereda küla paiknemist Alutaguse vallas loogiliseks, kuid asustatud maaüksuse üleminek teise omavalitsusse on pikem protseduur. Samal ajal peab Kohtla-Järve läbirääkimisi Jõhvi vallaga Tammiku küla asjus, millest suurem osa asub Jõhvi ja väiksem Kohtla-Järve poolel.
"Miks need piirid niiviisi joonistati, vaadates kaarti, siis siin ei olegi loogikat. Küla on pooleks, kaevandusala on pooleks ja piir jooksebki väga ebaloogiliselt. Aga ma olen alati öelnud, et selle asemel, et neid väikseid maatükke vahetada, tegeleda mõne talu kuuluvuse küsimusega, oleks mõistlik, kui me läheks lihtsalt haldusreformiga edasi," leidis Henri Kaselo.
Kaselo hinnangul võiks Ida-Virumaal olla kaks suurt omavalitsust. Üks neist keskusega Jõhvis või Kohtla-Järvel ning teine hõlmaks Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed. Omavalitsute ühinemist võiks soodustada mittekodanike valimisõiguse kadumine.
"Ida-Virumaal oli teatav vastasseis, kui ma olen suhelnud naaberomavalitsuste esindajatega. See puudutas mittekodanike küsimust, kardeti, et võib-olla see valijabaas ei pruugi olla nende arvates piisavalt lojaalne Eesti vabariigile, sellised kartused käidi välja. Aga nüüd on see otsus otsustatud ja need kartused võib-olla sellisel juhul on väiksemad," ütles Kaselo.
Kohtla-Järve linnapea arvates peaks riik Ida-Viru omavalitsusi ühinemiseks tagant tõukama.
Toimetaja: Urmet Kook