Elame turbulentsel ajal. Ühiskonnana seisame silmitsi väljakutsetega, mis nõuavad järjepidevat tähelepanu ja kohanemisvõimet. Olgu selleks siis meie geopoliitilisest asukohast tulenevad katsumused, riigivalitsemise väljakutsed, tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse küsimused, vananev ühiskond või hoopiski kliimakriis.

Ükski huvi ei ole teistest automaatselt üle

Majandus kiratseb. Riigieelarve on pingeline. Kuhu seada teravik? Kas eelkõige tuleks keskenduda majandusele ja kaitsekuludele, või hoopiski loodusele, kultuurile, haridusele või tervishoiule?

Õiguskantsler Ülle Madise on tähendanud, et põhiseaduse järgi ei ole miski automaatselt esmatähtis. Ei kultuur, haridus, julgeolek, tervishoid, kliimaküsimused, majanduskasv ega miski muu. Ükski huvi ei ole teistest automaatselt üle, vaid need on üksteise eelduseks.

Siiski on miski, millele võiksime rohkem tähelepanu pöörata ja mis võiks olla kõigi huvide eelduseks. Need on meie oma inimesed. Investeerime haridusse ja teadusesse. Meie vananev ühiskond, kus noori jääb aina vähemaks ja üha enam peame tööturul leppima "vanemate mudelitega", nõuab üha targemaid otsuseid.

Keerulised väljakutsed kiiresti muutuvas maailmas sedastavad üha enam, et ilma teaduspõhise lähenemiseta me helgemale tulevikule loota ei saa. See mis tõi meid siia, ei vii meid tõenäoliselt edasi. Ainult peenhäälestusest enam ei piisa.

Teaduspõhine haridus peab kasvatama uusi põlvkondi

Head kriisi ei tasu siiski lasta raisku minna. Olen seni oma teadlikus elukaares järginud põhimõtet, et kehva aega tuleb kasutada enda arendamiseks. Sama võimalus on meil ka ühiskonnana: kriiside rohkes maailmas investeerida meie inimestesse. Panustada haridusse ja teadusesse. Märksõnad "haridus" ja "teadus" nende kõige laiemas tähenduses annavad meile tõenäoliselt võimaluse otsida kriiside rohkes maailmas julgeid ja edasiviivaid lahendusi. See ei ole pelgalt võimalik, vaid lausa hädavajalik. Otsustamine üksnes emotsioonide ja ressursside põhjal ei ole jätkusuutlik.

Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson kinnitab, et faktipõhine maailmavaade aitab kaasa paremate ja targemate otsuste tegemisele. Sama fookuse seab ka sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu, küsides, millist siseturvalisust me tahame: teaduspõhist või juhuslikku.

Ilmselgelt on sellel küsimusel vaid üks õige vastus. Tõenäoliselt ei ole sisejulgeoleku valdkonna näide erand, kuid kuna see valdkond on minule enam südamelähedane, siis kasutan näitena just seda.

Praktikaga tihedalt põimitud teadustegevus sisejulgeoleku valdkonnas toetab riigi strateegiliste huvide kaitsmist ja edutegureid tulevikus. Teaduspõhine siseturvalisus on kindlasti maksumaksja raha tark investeering. Investeerimine haridusse ja teadusesse tasandab tõenäoliselt ka meie maksumaksjate vähesust.

Teadus ja haridus on lahutamatult seotud, moodustades koos tugeva aluse ühiskonna arengule. Teadlaskond vastutab kõrghariduse kvaliteedi eest ning selle kaudu aitab tagada ka tugevat üldharidust ja õpetajaskonna järelkasvu ("Eesti teadus 2025"). Seejuures kujunevad omaette katsumuseks nii hariduses kui ka teaduses edaspidi ilmselt tehisintellekti arengust tulenevad suundumused.

President Alar Karis tõdes vabariigi aastapäeva kõnes, et me ei oska ette näha, kuidas tehisaru meie maailma muudab, kuid nentis, et see muutus saab olema suur. Samas julgustas ta tehisaru kasutama, et oma elu hõlbustada, oma tugevusi võimendada ja nõrkusi kõrvaldada.

Me ei oska praegu tehisintellekti arengust tulenevaid suundumusi ennustada, kuid me peame kiireteks muutusteks valmis olema. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõhutab teaduspõhise hariduse vajalikkust. "Selleks, et mitmekesistada majandust ning luua keskkonnasõbralikke majandusmudeleid ja uusi kõrgtehnoloogilisi sektoreid, peab teaduspõhine haridus kasvatama uusi põlvkondi, kes on valmis töötama kiiresti muutuvas tehnoloogilises maailmas ja kohanema tehisintellekti ajastuga" ("Eesti Teadus 2025").

Inimesi ja ühiskonda tuleb paremini mõista

Ühiskonna käekäik ja meie rahva konkurentsivõime sõltub peaasjalikult inimkvaliteedist, nende teadmistest, oskustest ja pühendumusest. On eksitav väita, et me toodame ülekaalukalt palju sotsiaalteadlasi, kelle uurimisvaldkond on peaasjalikult ühiskonna toimimine, ning oluliselt vähem loodusteadlasi ja et konkurentsitiheda teadusraha proportsioonid on esimeste poole kaldu.

Teaduse valdkondlik mitmekesisus on igale riigile eriomane, aidates kaasa teadmiste laienemisele ühiskonna vajadustest lähtuvalt. Ükski huvi, ka teaduses, ei ole teistest automaatselt üle.

Põhjamaade võrdluses on meie loodusteaduste kulutuste osakaal silmnähtavalt suurem kui Soome, Rootsi, Islandi ja Norra sama valdkonna näitajast ning sotsiaalteaduste osakaal on nende omast väiksem ("Eesti Teadus 2025").

Vaatamata levivale arusaamale, et sotsiaalteadlasi pole sellises mahus ühiskonnale vaja, peame just enam vaatama nende poole. Inimest ja ühiskonda paremini mõistmata meie probleemid ei lahene.

Praegune ühiskondlik temperatuur on erinevatel põhjustel kõrge ja see omakorda tekitab usaldamatust riigi, sh institutsioonide vastu ning mõjutab negatiivselt inimeste meelestatust. Ühiskondlik arusaamatus on omakorda väga viljakas pinnas selleks, et tekiksid uued ja teistsugused arusaamad, kuidas ühiskond võiks toimida. Ja sellel on omakorda mõju ja oht meie turvatundele.

Ühiskondliku arusaamatuse maandamiseks on oluline, et teadlased osaleksid aktiivsemalt ühiskondlikes aruteludes. Üksnes informeeritud arutelud, mis põhinevad faktidel ja teadmistel, aitavad kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele. Seega kui teadlased on ühiskondlikus arutelus tagasihoidlikud, siis kannatab selle all nii ühiskondliku diskussiooni kui ka ühiskonda puudutavate otsuste kvaliteet.

Aeg on rahutu. Poliitikakujundajad on raskes olukorras, kuna ühiskonnana seisame silmitsi keeruliste ja mitmetahuliste probleemidega, millele lihtsaid lahendusi ei ole. Ükski huvi ei ole küll teistest automaatselt üle, kuid on miski, mis on kõigi huvide eelduseks. Panustame haridusse ja teadusesse. Muudame hariduse nutikamaks ja laseme teadlastel sõna sekka öelda. Teaduspõhine lähenemine suurendab tõenäoliselt poliitiliste otsuste usaldusväärsust ja aitab lahendada esmapilgul lahendamatutena näivaid probleemide puntraid.

Teadmispõhine tulevik nõuab tarku valikuid. Inimesed on meie ühiskonna suurim vara, mille väärtustamisest ja arendamisest oleneb, kui edukad me oleme tulevikus. Meie inimestest oleneb, kas ja mil moel teadustulemused jõuavad ühiskondlikku diskussiooni, majandusse ja veelgi enam, muutuvad poliitikakujundajate jaoks enesestmõistetavaks.