Küsimusele, kas riigi rahaasjad on praegu kindlates kätes, vastas Ligi, et ei ole.

"Nad ei ole minu kätes. Nad on kõige rohkem Putini kätes, aga ma arvan siiski ka,
et meil tuleb võtta natukene hoog maha ja tunnistada, et meil ei ole algamas kahevõitlus Putiniga, vaid peame põhitõed, kes riiki valitseb ja mis on tegelikud julgeolekuohud, rahulikult sõnastama. Sellepärast mina ei ole nõus, et sellest töögrupist läheb mingisugune plaan üheksaprotsendisest või seitsmeprotsendisest kaitsekulust, mis pärast langeb kolmele, vaid me võtame eesmärgiks viieprotsendise," rääkis Ligi.

"Ka see on meeletu pingutus, meeletu stress. Kogu riigile. Ja väga kõrge ambitsioon. Me kaitseme oma riiki kollektiivselt, oma Euroopa naabritega koos, eelkõige loodame endiselt ka ameeriklastele ja Putini tähelepanu ei ole sellel, kuidas oma väeriismetega siia tungida, vaid see siiski on Ukrainas. Et meil on aega," sõnas Ligi.

Ligi lisas, et lahendus ei ole selles, et Eesti ostab ennast mürskudest hingetuks, vaid kõik peab käima tervikliku arengukava järgi. "Väljaõpe, kõik muud investeeringud peavad olema ka tehtud," sõnas minister.

"Euroopa eelarveraami tuleb kasutada maksimaalselt. Maksimaalselt tuleb muidugi ka kasutada meie endi pingutusi, mis on juba tehtud eelarveolukorra parandamiseks, ja ikkagi järsult tõsta kaitsekulusid, aga muu ühiskond peab ka ellu jääma," rääkis Ligi.

"Selle poolest anname ka neid maksuleevendusi järgmisel aastal, nii plaanidega võrreldes kui ka seda, mida juba on välja hõigatud, ehk siis maksuküür, erimaksude tagasivõtmine ja pikaajalisem maksuvaade, kui see koalitsiooniläbirääkimistel sotsiaaldemokraatidega kokku lepiti," rääkis Ligi.

Ligi lootis, et keegi ei luba õpetajatele palka juurde.

"Raha ei ole esimene asi. Kus jalad maha tuleb saada, on ikkagi tunnistada, et me ei relvastu siin sügiseks hambuni, vaid teeme plaanipäraseid hankeid ja väljaõppeid, et kokkuvõttes julgeolek oleks kindel," rääkis Ligi.

Küsimusele, kas tulumaksu ja käibemaksu tõus kahe protsendipunkti võrra jäävad püsivaks, vastas Ligi jaatavalt. "Rahandus peab käima julgeolekuolukorraga kaasas," ütles minister. Esialgu oli maksutõuse kavas rakendada 2028. aasta lõpuni.

Samas rõhutas Ligi, et tulumaksustamine muutub kitsamaks st et ei toimu esimesest eurost, vaid tekib 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. "Eelarvele on see muidugi koormus," tunnistas Ligi.

Mullu võeti vastu julgeolekumaksu seadus, millega kehtestati kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.

Julgeolekumaks koosnes kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Ettevõtete kasumimaksu on valitsus lubanud tühistada.